Saatan vs. Lutsifer - mis on erinevus?

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Enamik religioosseid traditsioone usub kurja või mässumeelse olendi olemasolusse, keda võib identifitseerida kui kuradit. See olend on ehk kõige paremini identifitseeritav tema rolli tõttu kristluses. Läbi sajandite on ta kandnud mitmeid nimesid, kuid kaks kõige levinumat on Saatan ja Lutsifer. Siin on lühike ülevaade nende nimede päritolust.

    Kes on Saatan?

    Sõna saatan on heebrea sõna ingliskeelne translitereerimine, mis tähendab süüdistaja või vastane See on tuletatud verbist, mis tähendab vastanduda.

    Seda sõna kasutatakse heebrea piiblis sageli inimlike vastaste kohta, kes on Jumala rahva vastu. Näiteks kolmel korral 1. Kuningate raamatukogu 11. peatükis kasutatakse sõna vastane kellegi kohta, kes on kuninga vastu. Nendel juhtudel kasutatakse heebrea sõna vastane ilma kindla artikliga.

    See on sõna kasutamine koos kindla artikliga, mis viitab Saatanale, Jumala üleloomulikule vaenlasele ja Jumala rahva süüdistajale, rõhutades Saatana kui kõrgeima vastase rolli.

    See esineb heebrea piiblis 17 korda, millest esimene on Iiobi raamatus. Siin antakse meile ülevaade sündmustest, mis toimuvad väljaspool inimeste maapealset vaatevälja. "Jumala pojad" esitlevad end Jahve ees ja Saatan ilmub koos nendega, olles tulnud maa peal rändamisest.

    Tundub, et tema roll on siin mingil määral inimeste süüdistajana Jumala ees. Jumal palub tal kaaluda Iiobi, õiglase mehe, ja sealt edasi püüab Saatan tõestada, et Iiob on Jumala ees ebaväärikas, kiusates teda mitmel viisil. Saatan on ka juudi rahva süüdistajana silmapaistvalt esindatud Sakarja raamatu kolmandas peatükis.

    Sama vastane on tähtsal kohal ka Uues Testamendis: ta on vastutav Jeesuse kiusatuse eest sünoptilistes evangeeliumides (Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumides).

    Uue Testamendi kreeka keeles nimetatakse teda sageli "kuradiks". Seda terminit kasutati esmakordselt aastal Septuaginta , heebrea piibli kreekakeelne tõlge, mis pärineb enne kristlikku Uut Testamenti. Ka ingliskeelne sõna "diabolical" tuleneb samast kreeka keelest. diabolos .

    Kes on Lutsifer?

    Nimi Lutsifer võeti kristlusse sisse selle päritolust alates. Rooma mütoloogia . See on seotud planeedi Veenus kui poja poja Aurora, koidiku jumalanna See tähendab "valguse tooja" ja seda peeti mõnikord jumaluseks.

    Nimi tuli kristlusse tänu viitele Jesaja 14:12. Babüloonia kuningat nimetatakse metafooriliselt "päevatäheks, koidupojaks". Kreeka Septuaginta tõlkis heebrea keele "koidupojaks" või " hommikutäht ".

    Piibliteadlane Hieronymuse Vulgata , mis on kirjutatud 4. sajandi lõpul, tõlgib seda Luciferiks. Vulgata sai hiljem Rooma-Katoliku Kiriku ametlikuks ladinakeelseks tekstiks.

    Lutsiferit kasutati ka Wycliffi varajases ingliskeelses piiblitõlkes, samuti King Jamesi versioonis. Enamik kaasaegseid ingliskeelseid tõlkeid on loobunud "Lutsiferi" kasutamisest "hommikutähe" või "päevatähe" kasuks.

    Lutsifer sai kuradi ja saatana sünonüümiks Jeesuse sõnade tõlgendamisest Luuka 10:18: " Ma nägin Saatanat langemas nagu välk taevast. ". Mitmed varased kirikuisad, sealhulgas Origenes ja Tertullianus, paigutasid selle teksti koos Jesaja 14. peatüki ja Suure draakoni kirjeldusega Ilmutuse 3. peatükis, et koostada Saatana mässu ja langemise kirjeldus.

    Alles palju hiljem arvati, et nimi Lutsifer on Saatana nimi, kui ta oli ingel enne oma mässu ja langemist.

    Lühidalt

    Saatan, kurat, Lutsifer. Kõik need nimed viitavad samale kurjuse kehastusele kristlikus metanarratiivis.

    Kuigi teda ei nimetata konkreetselt 1. Moosese raamatus, seostatakse madu, kes ilmub Eedeni aeda Aadama ja Eeva kiusamiseks, Ilmutusraamatu 3. peatüki suure draakoniga.

    Üldiselt arvatakse, et see on langenud ingel Lutsifer, Jumala vastane ja Jumala rahva süüdistaja.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.