8 võimsat paastu sümbolit: usu ja mõtiskluse teekond

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Paastuaeg on kristlikus usus väga oluline aeg. See on ohverdamise, eneserefleksiooni ja vaimse kasvu aeg.

    Kas teadsite, et paastuaeg on ka rikas sümboolikast? Alates tuhast, mida kasutatakse Tuhk kolmapäev kuni palmipuude pühapäevani, iga sümbol kannab ainulaadset tähendust, mis lisab hooajale sügavust ja tähtsust.

    Uurime rikkalikku sümboolikat, mis muudab paastu nii tähendusrikkaks ja muutlikuks aastaajaks. Alustame!

    Mis on paastuaeg?

    Paastuaeg on kristlikus usus paastu, patukahetsuse ja vaimse mõtiskluse aeg. See on aeg aastas, mil kristlased valmistuvad Lihavõttepühade tähistamine , mis tähistavad Jeesuse Kristuse ülestõusmist.

    Paastuaeg algab tuhkapäeval, mis langeb tavaliselt veebruari lõpus või märtsi alguses, ja kestab nelikümmend päeva (välja arvatud pühapäevad), mis kulmineerub pühade nädalaga.

    Paastu ajalugu

    Paastuaja ajalugu ulatub tagasi varakirikusse, kus see kehtestati uute usku pöördunute ettevalmistusajaks.

    Aja jooksul muutus paastuaeg kõigi kristlaste jaoks patukahetsuse ja eneserefleksiooni perioodiks, kuna nad püüdsid jäljendada neid nelikümmend päeva, mille Jeesus veetis paastudes kõrbes enne oma avaliku teenistuse algust.

    Tänapäeval tähistavad paastuaega paljude konfessioonide kristlased üle kogu maailma, kusjuures iga rühm tähistab seda aega omal viisil.

    Paastu ajal otsustavad paljud kristlased paastuda või loobuda teatud luksuskaupadest ohvri ja patukahetsuse vormis.

    See võib hõlmata ka lihalõikust hoidumist reedeti või loobumist sotsiaalmeediast, maiustustest või muudest järeleandmistest hooajal.

    Mõned kirikud korraldavad paastu ajal ka spetsiaalseid jumalateenistusi või palvekogunemisi, kus liikmed saavad mõtiskleda oma usu üle ja otsida vaimset uuendust.

    8 paastu sümbolit ja nende tähendused

    Kristlikus kalendris on paastuaeg pidulik mõtiskluse ja ettevalmistuse periood, mis eelneb lihavõttele.

    Sel hooajal mängivad olulist rolli sümbolid, millest igaüks kannab ainulaadset tähendust, mis suurendab paastu üldist sõnumit.

    1. Tuhk

    Tuhk kolmapäev, mis tähistab paastu algust, on saanud oma nime tavast tähistada oma otsaesine tuha kujulise tuhaga. cross .

    See sümboliseerib meeleparandust ja alandlikkust ning inimelu ajutist olemust. Muinasajal oli tuhk leina ja meeleparanduse sümboliks.

    Mõnedes kristlikes traditsioonides kasutatakse tuhkapäeval tuhka, mille valmistamiseks põletatakse eelmise aasta palmipuude pühapäeva palmivõrseid.

    See rõhutab veelgi elu, surma ja elutsüklit. taassünd , sest samu palmioksa, mida kasutati Jeesuse Jeruusalemma sisenemise tähistamiseks, põletatakse hiljem ja kasutatakse, et tuletada meile meelde surelikkust ja vajadust meeleparanduse järele.

    Tuhk on võimas meeldetuletus inimlikust nõrkusest ja kutsub meid üles pöörduma tagasi Jumala poole ning otsima tema halastust ja andestust. Tuhast tehtud lihtsa risti sümbol kannab sügavat sõnumit lootusest ja lunastusest ning on võimas meeldetuletus paastu muutvast jõust.

    2. Lilla

    Lilla on paastu traditsiooniline värv ja sümboliseerib patukahetsust, mure ja kuninglikkust. Paastuajal on preestrid ja altaririided lillasse riietatud, mis on Jeesuse surma leina märk ja meenutab tema tehtud ohvreid.

    Värv lilla sümboliseerib ka Jeesuse kui kuningate kuninga kuninglikkust.

    Lisaks sellele on lillal paastu ajal ka sügavam sümboolne tähendus: lilla värvi kasutamine paastu ajal pärineb antiikajast, mil lilla oli haruldane ja kallis värvaine, mis oli reserveeritud kuninglikele ja jõukatele.

    Selle rikkaliku, kuningliku värvi kasutamine paastuajal on seega meeldetuletus Jeesuse tõelisest kuningavõimust ja tema võidukäigust patu ja surma üle.

    Lilla on seotud paastuajaga juba kiriku algusaegadest alates. Traditsiooni kohaselt on lilla Rooma keiser Konstantinoopoli kandis paastuajal purpurpunast rüüd kui leina ja meeleparanduse märki.

    Hiljem võtsid selle tava üle kristlased, kes hakkasid kasutama lillat värvi paastuaja pühalikkuse ja ohvrite sümbolina.

    3. Okasrooside kroon

    Okasroosikroon on Jeesuse ristil kannatuste sümbol, mis väidetavalt on tehtud Getsemani aias leitud okastest, mis pandi Jeesuse pea peale tema ristilöömise ajal.

    Okkakroon tuletab meile meelde hinda, mille Jeesus maksis meie päästmise eest.

    Okasroosikroon on ka kristlikus usus oluline reliikvia, mille mitmeid väidetavaid tükke hoitakse kirikutes üle kogu maailma.

    Üks kuulsamaid neist on Notre Dame'i katedraalis asuv okaskroon Pariisis, mis arvatakse olevat tegelik kroon, mida Jeesus kandis ristilöömise ajal.

    Sellest reliikviast on saanud kristlaste jaoks võimas pühendumuse ja inspiratsiooni sümbol, kes sageli teevad palverännakuid, et seda näha ja selle ees palvetada.

    4. Palmioksad

    Palmis pühapäev tähistab pühade nädala algust, millega meenutatakse Jeesuse sisenemist Jeruusalemma enne tema ristilöömist. Rahvahulgad tervitasid teda palmiokstega, mis olid võidu ja triumfi sümboliks.

    Palmipuude oksi kasutatakse tänapäevalgi paljudes kirikutes palmipuude pühapäeval, et meenutada Jeesuse võidukäiku.

    Lisaks palmipuude pühapäevale on palmipuud kasutatud ka kristlikus usus märtrisurma ja ohvrite sümbolina.

    Mõnel pool maailmas kannavad kristlased palmioksa, kui nad osalevad pühade nädala jooksul rongkäikudel või kirikuteenistustel.

    See tava on eriti levinud piirkondades, kus kristlased seisavad silmitsi tagakiusamise või raskustega, et näidata oma solidaarsust Jeesusega ja varakristlastega, kes kannatasid oma usu pärast.

    5. Rist

    Rist on kristluse tuntuim sümbol ja võimas meeldetuletus Jeesuse ohvrile. Paastuajal kannavad paljud kristlased risti oma usu sümbolina ja meenutusena Jeesuse ohvrist, mille ta nende eest tegi.

    Risti sümbolil on kristlikus usus rikas ajalugu ja arvatakse, et seda kasutati usu sümbolina juba teisel sajandil.

    Alles neljandal sajandil sai aga ristist valdavaks kristluse sümbol Tänapäeval on ristid erineva kuju ja suurusega, alates kaunistatud kullast ristidest kuni lihtsate puidust ristideni.

    6. Kroonitud süda

    Kroonitud südamekaelakee. Vaata seda siit.

    Kroonitud süda sümboliseerib pühendumist ja armastust Jeesuse vastu. Krooni See sümbol tähistab tema kuninglikkust ja süda tema armastust inimeste vastu. Seda sümbolit kasutatakse paastuajal sageli kunstiteostes ja ehetes, et meenutada Jeesuse armastuse sügavust.

    Kroonitud südame sümbolit on kasutatud kristlikus kunstis ja ehetes juba sajandeid. 17. sajandil populariseeris seda esmakordselt prantsuse karmeliitide nunna, püha Margaret Mary Alacoque, kes väitis, et tal on nägemusi, kus Jeesus näitab talle oma okastega ümbritsetud ja okastega kroonitud südant.

    See nägemus inspireeris Jeesuse Püha Südame pühendumist, mis on populaarne tänapäevani.

    Paljud kristlased kannavad paastu ajal kroonitud südame sümboliga ehteid, et näidata oma pühendumust ja hoida Jumala armastuse sõnumit oma südame lähedal.

    7. Küünlad

    Küünlaid kasutatakse sageli paastuajal jumalateenistustel ja neil on pikk ajalugu kristluses. Esimesena kasutas neid varakirik jumalateenistuste ajal valgusallikana ja hiljem sai neist Jeesuse kui maailma valguse sümbol.

    Paastu ajal kasutatakse küünlaid sageli erilistel jumalateenistustel, nagu näiteks Tenebrae, mis on pimeduse jumalateenistus, millega meenutatakse Jeesuse kannatusi ja surma. Selle jumalateenistuse ajal kustutatakse küünlad järk-järgult, kuni pühakoda jääb pimedusse, mis sümboliseerib pimedust, mis langes maa peale, kui Jeesus suri ristil.

    Viimane küünal, mida nimetatakse Kristuse küünlaks, jäetakse põlema, et sümboliseerida ülestõusmislootust.

    8. Vein ja leib

    Vein ja leib on paastu olulised sümbolid, eriti suurel nädalal. Kristlikus traditsioonis esindavad leib ja vein Jeesuse Kristuse ihu ja verd ning neid tarbitakse õhtusöömaaja sakramendi ehk pühitsemise ajal. Euharistia .

    Paastuajal korraldavad paljud kirikud erilisi jumalateenistusi, mis keskenduvad Jeesuse ohvrile, mille ta oma surma ja ülestõusmise kaudu inimkonna eest tegi.

    Õnnistamise sakrament on sageli nende jumalateenistuste keskne osa ning leib ja vein on võimas meeldetuletus Jeesuse ohvrile ja tema toodud lunastusele.

    Lisaks võib leivast ja veinist hoidumine paastuajal olla ohvri ja patukahetsuse vorm, mis aitab keskenduda vaimsetele küsimustele ja tuua inimesi Jumalale lähemale.

    Kokkuvõtteks

    Paastuaja lähenedes tasub võtta hetkeks aega, et hinnata sügavat sümboolikat, mis teeb sellest kristlaste jaoks kogu maailmas nii tähendusrikka aastaaja.

    Olenemata sellest, kas olete pühendunud kristlane või lihtsalt uudishimulik paastu sümboolika suhtes, võivad need sümbolid süvendada teie arusaamist sellest hooajast ja kõigest, mida see tähistab.

    Sarnased artiklid:

    15 Piibli sümbolit ja nende tähendused

    10 populaarset kristlikku sümbolit - ajalugu, tähendus ja tähtsus

    11 ristimise sümbolit ja nende tähendus

    15 võimsat elu sümbolit (ja mida nad tähendavad)

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.