Mis on laskuv tuvi sümbol? - Ajalugu ja tähendus

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Üks kõige püsivamaid sümboleid kristluses on laskuv tuvi, mis sümboliseerib Püha Vaimu, nagu seda on kirjeldatud Jeesuse ristimisloos. Tuvi sümbolit võib leida peaaegu kõigis suuremates religioonides ja see on üks kõige paremini äratuntav, kuid laskuv tuvi on siiski mõnevõrra kristlusele omane.

    Vaatleme mõnda pühakirjas esitatud kirjeldust koos selle tähenduse ja sümboolikaga.

    Sümboli "Laskuv tuvi" ajalugu

    Tuvi sümboliseerib selliseid mõisteid nagu rahu, optimism ja lootus. Ta on õrna, mitteohtliku välimusega ja sellele on viidatud juba ammustest aegadest alates erinevates kultuurides. Ta on üks kahest esimesest piiblis mainitud linnust ja kordub mitu korda teksti jooksul. Mitmed Piibli kirjeldused kasutasid tuvisid positiivses võtmes, mis pani mõned kristlased lisama selle sümboolika sissenende usku. Näiteks on tuvil võtmefiguur Noa ja suure veeuputuse loos, mis aitas kaasa uskumusele, et tuvi ja oliivipuu oksa Religioossetes rituaalides kasutasid iidsed iisraellased tuvisid põletusohvriteks pühakojas ja templites. Tegelikult on Moosese seaduses sätestatud tuvide kasutamine teatud ohvrites ja puhastusrituaalides.

    Tuvi sai ühiseks sümboliks paljudes religioonides, kultuurides ja ajaperioodides. Nii muistsed kui ka tänapäeva babüloonlased võtsid tuvi religioosseks sümboliks, samuti kasutasid teda oma jumaluste embleemina Lähis-Ida ja Vahemere piirkonnad. Hiinas sümboliseerib tuvi pikka elu, Jaapanis on ta rahu embleem ja teda kujutatakse koos mõõgaga.

    Kuid laskuva tuvi sümbol on spetsiifiliselt kristlik, millele viidatakse Kristuse ristimise loos Uues Testamendis. Selle kohaselt läks Jeesus Jordani jõe äärde, et lasta end ristida. Kirjeldatakse, et pärast veest üles tulemist "nägi ta Jumala Vaimu laskuvat nagu tuvi ja tulevat tema peale" (Mt 3:16, 17). Sellest kirjeldusest tuleneb laskuva tuvi kujutis,tulevad taevast maa poole.

    Laskuv tuvi tähendus ja sümboolika

    Sümboolikat "tuvi" on kasutatud paljudes kontekstides, sealhulgas religioossetes, sotsiaalsetes ja poliitilistes kontekstides. Piiblis on siin mõned "laskuva tuvi" tähendused:

    • Püha Vaimu kujutis - Kui Jeesust ristiti Jordani jõe vees, laskus püha vaim "ihuüksi nagu tuvi" taevast alla ja puhkes tema peale. See sümboolika veenis Ristija Johannest, et Jeesus on Messias ja Jumala Poeg.
    • Jumala armastus, heakskiit ja õnnistus - Pärast Jeesuse ristimist "kostis taevast hääl, mis ütles: "See on minu Poeg, armastatud, kelle ma olen heaks kiitnud." Nende sõnadega väljendas Jumal oma armastust ja heakskiitu Jeesuse suhtes. Seega tuletab laskuva tuvikese kujutis seda mõistet meelde.

    Piiblis on ka teisi jutustusi, kus "tuvi" kasutati positiivses, tähenduslikus tähenduses, mis aitas kaasa selle tähtsuse suurenemisele kristluses.

    • Süütus ja puhtus - Jeesus käskis oma järgijatel end tõestada ja olla "süütud nagu tuvid", tuletades neile meelde, et nad peaksid olema tuvisarnased, puhtad ja tõesed sõnades ja tegudes.
    • Rahu sümbol - Kui Noa poolt välja lastud tuvi tõi tagasi oliivilehe, näitas see, et üleujutus oli taandumas. See tõi teatavat lohutust, teades, et puhkuse ja rahu aeg on käes.
    • Usaldusväärne armastus - Saalomoni laulu raamatus nimetavad armastajad teineteist tuvideks, sest need linnud on tuntud oma kiindumuse ja pühendumise poolest oma kaaslasele.

    Laskuv tuvisümbol ehetes ja moes

    Laskuva tuvisümboli kasutatakse sageli kristlikes ehetes motiivina. Ehtedes on see sageli kujundatud ripatsite, amulettide, rinnamärkide või kõrvarõngastena. Kuna see on äratuntav kristlik sümbol, kannavad seda tavaliselt kristliku usu järgijad.

    Laskuvat tuvi kannavad sageli ka kirikujuhid, kes kannavad mõnikord vaimulike särke, rüüde ja stooli, millel on dekoratiivse motiivina või kaunistusena kujutatud laskuv tuvi.

    Lühidalt

    Laskuv tuvi on äratuntav sümbol kristluses Tänapäeval kujutab see sümbol Püha Vaimu tuvi kujul, mis näitab Jumala armastust, heakskiitu ja õnnistust.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.