Mis on gnostitsism? - Sügav sukeldumine

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Tuletatud kreekakeelsest sõnast Gnosis mis tähendab "teadmist" või "teadmist", gnostitsism oli usuline liikumine, mis uskus, et on olemas salajane teadmine, salajane ilmutus Jeesusest Kristusest, mis paljastas võtme päästmiseks.

    Gnostitsism oli mitmekesine nii religioossete kui ka filosoofiliste õpetuste kogum, mille mõned põhimõisted sidusid usklikke gnoosise või gnostitsismi alla, näiteks antikosmilise maailma hülgamine.

    Gnostitsismi ajalugu ja päritolu

    Gnostitsismi uskumused ja filosoofia on väidetavalt pärit antiik-Kreeka ja -Rooma ideoloogilistest liikumistest kristliku ajastu 1. ja 2. sajandil. Mõned gnostitsismi õpetused võisid tekkida juba enne kristluse tekkimist.

    Mõiste gnostitsism on alles hiljuti välja mõeldud filosoofi religioon ja populaarne inglise luuletaja Henry More. Termin on seotud antiik-kreeka usundiliste rühmitustega, mida tuntakse kui gnostikoi , mis tähendab neid, kellel on teadmised või gnoosis. Ka Platon kasutas gnostikoi kirjeldada õppimise intellektuaalset ja akadeemilist mõõdet, mis vastandub praktilistele meetoditele.

    Gnostitsismi on väidetavalt mõjutanud mitmesugused varajased traktaadid, nagu juudi apokalüptilised kirjutised, juudi Corpus Hermeticum , heebrea kirjad, Platoni filosoofia jne.

    Gnostiline Jumal

    Gnostikute arvates on olemas üks ülim ja transtsendentne Jumal, kes on Tõeline Jumal. Öeldakse, et Tõeline Jumal eksisteerib väljaspool kõiki loodud universumeid, kuid ei ole kunagi midagi loonud. Kuid kõik ja iga aine, mis on olemas kõigis olemasolevates maailmades, on midagi, mis on esile toodud Tõelisest Jumalast.

    Jumalikku kosmost, kus Tõeline Jumal eksisteerib koos jumalike olenditega, mida tuntakse eoonidena, nimetatakse Täielikkuse ehk Pleroma'na, kus kogu jumalikkus eksisteerib ja toimib täies ulatuses. Inimeste ja materiaalse maailma eksistents on seevastu tühjus. Üks selline eooniline olend, mis on gnostikute jaoks väga oluline, on Sophia.

    Sophia viga

    Sophia müstiline kujutis aastast 1785 - Public Domain.

    Gnostikud usuvad, et maailm, milles me elame, mis on materiaalne kosmos, on tegelikult jumaliku või aeonial olend, mida tuntakse Sophia, Logos või Tarkusena. Sophia lõi teadmatu pooljumalliku olendi nimega Demiurge, keda tuntakse käsitöölisena, kui ta püüdis oma loomingut emantsipeerida.

    Oma teadmatuses lõi Demiurg füüsilise maailma, mida tuntakse ka materiaalse kosmose nime all, kui Pleroma, jumaliku kosmose imitatsiooni. Teadmata isegi Pleroma olemasolust, kuulutas ta end ainsaks kosmoses eksisteerivaks Jumalaks.

    Selle tõttu näevad gnostikud maailma vaid eksimuse ja teadmatuse tootena. Nad usuvad, et lõpuks naaseb inimhing sellest madalamast kosmosest kõrgemasse maailma.

    Gnostitsismis usutakse, et oli Aadama ja Eeva-eelne ajastu, mis oli enne inimeste ilmumist Eedeni aias. Aadama ja Eeva langemine toimus alles pärast füüsilist loomist Demiurgi poolt. Enne loomist oli ainult ühtsus igavese Jumalaga.

    Pärast füüsilise maailma loomist, et päästa inimesi, saabus Sophia Logose kujul Maale koos õpetustega algsest androgüünsusest ja meetoditega, kuidas taasühineda Jumalaga.

    Vale Jumal

    Demiurg ehk pooltehnik, kes lähtus Sophia vigasest teadvusest, olevat loonud füüsilise maailma omaenda vea näo järgi, kasutades selleks juba olemasolevat Tõelise Jumala jumalikku olemust. Koos oma käsilaste, nn arhoonide, abil uskus ta, et on kosmose absoluutne valitseja ja Jumal.

    Nende missioon on hoida inimesi teadmatuses nende sees olevast jumalikust sädemest, inimeste tõelisest loomusest ja saatusest, mis on ühinemine Tõelise Jumalaga Pleroma's. Nad soodustavad teadmatust, hoides inimesi seotud materialistlike soovidega. See põhjustab, et inimesed on Demiurgi ja Arhoonide poolt orjastatud füüsilises maailmas, kus nad kannatavad, ilma et nad saavutaksid kunagi vabanemist.

    Gnostitsism väidab, et surm ei tähenda automaatset päästet või vabanemist Demiurgi kosmilisest maailmareaalist. Ainult need, kes saavutasid transtsendentaalse teadmise ja mõistsid maailma tõelist päritolu, vabanesid Demiurgi lõksust ja uuestisündide tsüklist. Pleroomasse pääsemise võimaldas pidev püüdlus gnoosi poole, mis võimaldas siseneda Pleroomasse.

    Gnostitsismi uskumused

    • Paljud gnostilised kontseptsioonid on sarnased eksistentsialismi, filosoofiakoolkonnaga, mis uurib inimese eksistentsi tähendust. Ka gnostikud esitavad endale küsimusi nagu mis on elu mõte? '; ' Kes ma olen? ', ' Miks ma siin olen? ' Ja ' Kust ma tulen? '. Üks gnostikute suurimaid tunnuseid on eksistentsi üle mõtisklemise ühine inimlik loomus.
    • Kuigi nende küsimused on puhtalt filosoofilist laadi, kalduvad gnostitsismi vastused pigem religioosse õpetuse poole, vaimsus ja müstika.
    • Gnostikud uskusid sugude ühendusse ja androgüünsuse ideesse. Oli ainult üksus Jumalaga ja inimhinge lõplik seisund oli selle sugude ühenduse taastamine. Nad uskusid, et Kristus oli Jumala poolt Maa peale saadetud, et taastada algne kosmose Pleroma.
    • Nad uskusid ka, et iga inimene kannab endas tükikest Jumalat ja jumalikku sädet, mis on uinunud ja magab. See tuleb äratada, et inimese hing saaks tagasi pöörduda jumalikku kosmosesse.
    • Gnostikute jaoks ei saa reeglid ja käsud viia päästmiseni ja seega ei ole nad gnostitsismi jaoks olulised. Tegelikult usuvad nad, et need reeglid teenivad Demiurgi ja arhoonide eesmärke.
    • Üks gnostitsismi uskumusi on, et on olemas mõned erilised inimesed, kes on laskunud transtsendentaalsest maailmast alla, et saavutada lunastus. Pärast lunastuse saavutamist pöörduvad maailm ja kõik inimesed tagasi vaimse alguse juurde.
    • Maailm oli kannatuste paik ja inimese eksistentsi ainus eesmärk oli pääseda teadmatusest ja leida salajaste teadmistega tõeline maailm ehk Pleroma enda sees.
    • Gnostikute ideedes on dualismi element. Nad propageerisid erinevaid radikaalse dualismi ideid, nagu valgus pimeduse vastu ja hing liha vastu. Gnostikud on ka arvamusel, et inimestes on teatav duaalsus, kuna nad on osaliselt loodud vale loojajumala, Demiurgi poolt, kuid sisaldavad osaliselt ka Tõelise Jumala valgust või jumalikku sädet.
    • Gnostikud usuvad, et maailm on ebatäiuslik ja vigane, sest see on loodud vigaselt. Samuti on gnostitsismi põhiline uskumus, et elu on täis kannatusi.

    Gnostikud kui ketserid

    Gnostitsism on hukka mõistetud kui ketserlus, mida autoriteetsed isikud ja varased kirikuisad on hukka mõistnud. Kristlus gnostitsismi kuulutamiseks kuulujutuks kuulutati gnostitsistide uskumus, et tõeline jumal on pigem puhtaloomuline kõrgem jumal kui loojajumal.

    Samuti ei süüdista gnostikud kunagi inimesi maailma puudujääkides, nagu seda teevad teised religioonid, näiteks kristluses esimese inimpaari langemist jumala armust. Nad väidavad, et selline uskumus on vale. Selle asemel süüdistavad nad maailma puudujääkides maailma loojat. Ja enamiku religioonide silmis, kus looja on ainus jumal, on see jumala teotav vaade.

    Teine gnostikute väide, mis lükati tagasi, oli Jeesuse salajane ilmutus oma jüngritele, mitte aga apostellik traditsioon, kus Jeesus andis oma õpetuse oma algsetele jüngritele, kes omakorda andsid selle edasi asutavatele piiskoppidele. Gnostikute arvates võis Jeesuse ülestõusmise kogemust kogeda igaüks, kes oli end gnoosise kaudu tõe mõistmiseks ette valmistanud.See õõnestas kiriku alust ja vajadust kirikliku autoriteedi järele.

    Teine põhjus gnostitsismi hukkamõistmiseks oli gnostitsismi uskumus, et inimkeha on paha, kuna see koosneb füüsilisest ainest. Kristuse ilmumine inimese kujul, et suhelda inimkonnaga ilma materiaalse kehata, oli vastuolus Kristuse ristilöömise ja ülestõusmisega, mis on üks kristluse kesksambaid.

    Lisaks ülistasid gnostilised pühakirjad Eedeni aia madu kui kangelast, kes avaldas Aadama ja Eeva eest Demiurgi poolt varjatud Teadmiste puu saladused. Ka see oli üks peamisi põhjusi, miks gnostitsismi alavääristati kui kuulujutte.

    Kaasaegsed seosed gnostitsismiga

    Kuulus psühholoog Carl G. Jung samastas end gnostikutega, kui ta esitas oma teadvuse teooria Nag Hammadi gnostiliste kirjutiste raamatukogu, Egiptusest avastatud kolmeteistkümnest iidsest koodeksist koosneva kogumiku abil. Ta pidas gnostikuid sügavuspsühholoogia avastajateks.

    Tema ja paljude gnostikute arvates konstrueerivad inimesed sageli isiksuse ja enesetunde, mis on sõltuv ja muutub vastavalt keskkonnale ning on pelgalt egoteadvus. Sellises eksistentsis ei ole püsivust ega autonoomiat ja see ei ole ühegi inimese tõeline mina. Tõeline mina või puhas teadvus on kõrgeim teadvus, mis eksisteerib väljaspool ruumi ja aega ningon vastuolus ego teadvusega.

    Gnostiliste kirjutiste hulka kuulub Tõe evangeelium, mille autoriks arvatakse olevat gnostiline õpetaja Valentinus. Selles peetakse Kristust lootuse ilmutuseks. Teine tekst on Maarja Magdaleena evangeelium, mis on ebatäielik tekst, milles Maarja edastab Jeesuse ilmutust. Teised kirjutised on Tooma evangeelium, Filippuse evangeelium ja Juudase evangeelium. Neist tekstidest selgub, etet gnostitsism rõhutas pigem Jeesuse õpetusi kui tema surma ja ülestõusmist.

    Tänapäeval on religioon Mandaeanism iidsetest Mesopotaamiast pärit gnostiliste õpetuste juured. See on säilinud vaid Iraagi mandaia soostikuelanike seas.

    Kokkuvõtteks

    Gnostitsismi õpetused eksisteerivad maailmas endiselt erinevates vormides. Kuigi neid peetakse ketserite hulka, on paljudel gnostitsismi õpetustel loogilised juured.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.