Idun on põhjamaade mütoloogias oluline jumalus, kes mängib müütides olulist rolli. Idun on nooruse ja uuenemise jumalanna, kes annab jumalatele surematuse. Kuid hoolimata tema tähtsusest on Iduni kohta väga vähe teavet ja ta on endiselt üks tundmatumaid põhjamaade jumalaid.

Kes on Idun?

Iduni nimi (vanapõhja keeles Iðunn) tähendab tõlkes Ever Young, Rejuvenator, või Noorendav Üks See tähistab tema seost nooruse ja surematusega.

Nooruse jumalanna ja luulejumala naine Bragi Iduni kirjeldatakse kui noort ja ilusat, pikkade juustega, süütu välimusega neidu, kes tavaliselt hoiab käes korvitäit õunu.

Iduni õunad

Idun on kõige kuulsam oma eriliste õunte poolest. Kuigi need puuviljad, mida nimetatakse epli, tõlgendatakse tavaliselt õunadena, need võivad olla mis tahes tüüpi puuviljad, kuna inglise maailmas õun ei tule vanapõhja keelest epli.

Nii või teisiti, mis on Iduni eriline. epli on see, et need on viljad, mis andsid jumalatele nende surematuse. Jumalad pidid neid õunu sööma, kui nad tahtsid säilitada oma nooruse ja suurendada oma pikaealisust. See on põnev kontseptsioon kahel erineval põhjusel:

• See teeb Idunist ühe tähtsaima jumala põhjamaade panteonis, sest ilma temata ei suudaks teised jumalad nii kaua elada, kui nad seda teevad.
• See humaniseeris norra jumalaid veelgi rohkem, sest see tähendab, et nad ei ole loomulikult surematud - nad on lihtsalt võimsad elusolendid.

Iduni õunad ei seleta teiste põhjamaiste müütide olendite, näiteks jumalate tavaliste vaenlaste - surematute hiiglaste ja jötnarite - pikaealisust. Samuti ei seletata, kuidas jumalad elasid nii kaua, kui nad seda tegid enne Iduni sündi.

Samas ei ole päris selge, millal Idun üldse sündis või kes olid tema vanemad. Ta tundub ajalooliselt üsna noor jumalus, nagu ka tema abikaasa Bragi. Samas võib ta väga hästi olla vanem.

Iduni röövimine

Üks kuulsamaid norra müüte ja kindlasti ka Iduni tuntuim legend on Iduni röövimine See on lihtne lugu, kuid selles näidatakse selgelt jumalanna tähtsust ülejäänud Æsiride/Aesiride jumalate jaoks.

Luuletuses hõivab hiiglane Thjazi Loki metsas Jötunheimr ja ähvardab jumalat tappa, kui Loki ei too talle Iduni ja tema vilju. Loki lubas ja naasis Asgardisse. Ta leidis Iduni ja valetas talle, öeldes, et on leidnud metsast vilju, mis on veelgi imelisemad kui tema epli Usaldusväärne Idun uskus trikitajajumalat ja järgnes talle metsa.

Kui nad olid lähedal, lendas Thjazi kotkana maskeeritult üle nende ja röövis Iduni ja tema korvi, mis sisaldas epli Loki pöördus seejärel tagasi Asgardisse, kuid sattus silmitsi ülejäänud Æsiride jumalaga. Nad nõudsid, et Loki tooks Iduni tagasi, sest sellest sõltus kogu nende elu.

Olles sunnitud taas metsa tagasi minema, palus Loki jumalanna Freyja't, et ta laenaks talle oma haukakuju. Vaniri jumalanna nõustus ja Loki muundas end haukaks, lendas Jötunheimrisse, haaras Iduni oma küünistesse ja lendas minema. Thjazi muundas end taas kotkaks ja võttis jälje, saades kiiresti haukale ja nooruse jumalannale järele.

Loki jõudis aga just õigel ajal tagasi Asgardisse ja Æsiride jumalad tõstsid tema selja taha leegibarjääri, mille tõttu Thjazi lendas otse sinna sisse ja põles surnuks.

Huvitav on see, et kuigi see on Iduni kuulsaim lugu, ei mängi ta selles aktiivset rolli. Teda ei käsitleta oma loos niivõrd tegelasena, rääkimata peategelasest, vaid pigem lihtsalt auhinnana, mida tuleb kinni püüda ja tagasi võtta. Siiski rõhutatakse luuletuses jumalanna tähtsust kogu norra jumalate panteonile ja nende ellujäämisele.

Iduni sümboolika

Idun kui nooruse ja noorendamise jumalanna seostub sageli kevade ja viljakusega. Need assotsiatsioonid on enamasti teoreetilised ja ei ole palju tõendeid, mis viitaksid sellele, et see tegelikult nii oli. Põhjala müütides endas keskendub tema tähendus enamasti tema epli.

Paljud teadlased on otsinud Iduni ja indoeuroopa või keldi jumaluste vahelist võrdlust, kuid ka need on teoreetilised. Mõned teooriad tõmbavad paralleele Iduni ja Põhjamaade Vaniri jumalanna Freyja vahel, kes ise on viljakuse jumalanna. Kuna Vaniri jumalused on sõjameelsete Æsiride rahumeelsemad vasted, on see seos usutav, kuid siiski vaid teoreetiline.

Iduni tähtsus tänapäeva kultuuris

Idun on üks tundmatumaid põhjamaiseid jumalusi, keda tänapäeva kultuuris ei ole sageli esile toodud. Varem on teda kujutatud paljudes luuletustes, maalides ja skulptuurides. Viimastel aastatel ei ole Idunile kirjandusteostes suurt rõhku pandud.

Richard Wagneri ooper Der Ring des Nibelungen (Nibelungide sõrmus) esines jumalanna Freia, mis oli kombinatsioon vaniri jumalannast Freyjast ja Æsiri jumalannast Idunist.

Kokkuvõtteks

Idun on huvitav tegelane norra mütoloogias. Ta on väga tähtis, sest ta kontrollib oma õunte kaudu surematust, kuid samal ajal teevad tema vähesed mainimised norra mütoloogias temast tundmatu ja vähetuntud jumaluse.