Türgi on kaunis, kultuuriliselt mitmekesine, traditsiooniline, kuid samas kaasaegne riik ja üks maailma populaarsemaid reisisihtkohti. Riik on tuntud oma vapustavate maastike, maitsva köögi ja rikkaliku ajaloo ning paljude ametlike ja mitteametlike sümbolite poolest, mis seda esindavad. Siin on mõned neist Türgi sümbolitest ja miks nad on olulised.

• Rahvuspäev: 29. oktoober - Türgi Vabariigi päev
• Rahvushümn: Istiklal Marsi (Iseseisvusmarss)
• Riiklik valuuta: Türgi liir
• Rahvusvärvid: Punane ja valge
• Rahvuslik puu: Türgi tamm
• Riiklik loom: Hall hunt
• Rahvuslik roog: Kebab
• Rahvuslill: Tulip
• Riiklikud puuviljad: Türgi õun
• Riiklik magus: Baklava
• Rahvuslik riietus: Türgi Salvar

Türgi lipp

Türgi lipul, mida sageli nimetatakse "al bayrak", on punast põldu ilmestav poolkuu ja valge täht. Poolkuu sümboliseerib islamit ja täht tähistab iseseisvust. Punane väli sümboliseerib sõdurite verd, millel poolkuu ja täht peegelduvad. Tervikuna peetakse Türgi lippu rahvatervendavaks sümboliks Türgi rahva jaoks, kelle jaoks on sellel eriline koht ja see onkõrgelt hinnatud.

Lipu praegune kujundus on tuletatud otse 18. sajandi teisel poolel kasutusele võetud Osmanite lipust. 1844. aastal muudeti seda ja see omandas oma praeguse kuju ning 1936. aastal kinnitati see lõpuks riigi riigilipuks.

Türgis lehvib lipp nii valitsushoonetel kui ka paljudel riiklikel üritustel, näiteks vabariigi päeval. Teatavate traagiliste sündmuste puhul on see poolpunalipuna ning riigi- ja sõjaväe matustel on see alati surnuaial üle kirstu heisatud, et avaldada austust surnuile.

Vapp

Türgi Vabariigil ei ole oma ametlikku riigivappi, kuid riigi lipul kujutatud tähte ja poolkuud kasutatakse riigi embleemina Türgi passides, isikutunnistustes ja diplomaatilistes esindustes. Poolkuu on praegu kasutusel Türgi valitsuse poolt, et austada nii rahva kui ka rahva kõiki usulisi kuuluvusi, ning valge viieservaline täht sümboliseeriberinevate Türgi kultuuride mitmekesisus.

1925. aastal korraldas Türgi Rahvahariduse Ministeerium konkursi oma riigi riigivapi leidmiseks. Üks maalikunstnik võitis esimese koha oma vapi joonistusega, millel oli kujutatud Asena, mütoloogiline hall hunt Gokboru klanni müütides. Seda kavandit ei kasutatud siiski kunagi vappidena, kuigi ei ole täpselt selge, miks.

Hall hunt

Hall hunt ehk ibeeria hunt on Türgi rahva jaoks väga oluline loom ning selle majesteetliku looma ümber on palju legende ja lugusid.

Ühe türgi legendi kohaselt kasvatasid vanatürklasi hundid, samas kui teised legendid räägivad, et hundid aitasid türklastel vallutada kõike, mis oli nende teel väga külmades ilmades, kuhu ei saa minna ükski loom peale halli hundi. Türgis sümboliseerib hall hunt au, eestkostet, lojaalsust ja vaimu, mistõttu temast sai riigi rahvusloom, mida peetakse pühaks ja austusväärseks.türklaste poolt.

Hall hunt on Canidae perekonna suurim isend ja teda saab kergesti eristada šaakalist või kojotist laiema nina, lühema torso ja kõrvade ning palju pikema saba järgi. Hall hundil on väga kohev ja tihe karvkate, mis sobib kõige paremini talveks, ning pikad ja võimsad jalad, mis on ideaalsed liikumiseks ka sügavas lumes. Kahjuks on hundipopulatsioon Türgis kiiresti vähenemas, kusjuuresneid on alles jäänud vaid umbes 7000, nii et praegu on käimas looduskaitseprojektid väljasuremisohu kõrvaldamiseks.

Presidendi pitsat

Türgi presidendi ametlik pitser, mida tuntakse Türgi presidendipitserina, pärineb aastast 1922, mil see esmakordselt loodi. Kolm aastat hiljem legaliseeriti selle proportsioonid ja omadused ning sellest ajast alates sai sellest ametlikult presidendipitser.

Pitseril on suur kollane päike, mille keskel on 16 kiirte, millest mõned on pikad ja mõned lühikesed, mis sümboliseerivad Türgi Vabariiki. See kujutab Türgi lõpmatust ja on ümbritsetud 16 kollase viiepunktilise tähega. Need tähed tähistavad 16 iseseisvat Türgi suurriigi ajalugu.

Päike ja tähed on asetatud punasele taustale, mis väidetavalt meenutab Türgi rahva verd. See pitser on üks vanimaid pitsereid maailmas, mis on siiani kasutusel ja mida võib näha kõigil Türgi ametlikel ja juriidilistel dokumentidel.

Tulip

Nimetus "tulpa" on lille botaaniline nimetus, mis tuleneb türgi sõnast "tulbend" või "turban", kuna lill meenutab turbanit. Tulbid on mitmesugustes erksates värvides, sealhulgas punased, mustad, lillad, oranžid ja on ka mõned kahevärvilised sordid. 16. sajandil sai sellest Türgi Vabariigi rahvuslill ja igal aastal toimub aprillis tulbipidu.Türgi pealinnas Istanbulis.

Kogu Türgi ajaloo jooksul on tulbid mänginud olulist rolli. Oli ka teatud periood, mida nimetati "Tulpide ajastuks". Sultan Ahmed III valitsemise ajal oli see naudingu ja rahu ajastu. Tulbid muutusid oluliseks Türgi kunstis, igapäevaelus ja folklooris. Neid võis näha kõikjal tikanditel, tekstiilriietel, käsitsi valmistatud vaipadel ja plaatidel. Tulpide ajastu lõppes.1730. aastal Patrona Halili ülestõusuga, mille tulemuseks oli sultan Ahmedi troonist vabastamine.

Türgi õunad

Türgi Vabariigi rahvuslikuks puuviljaks peetavad Türgi õunad on oma maitsva maitse tõttu uskumatult populaarsed. Türgi toodab aastas üle 30 000 tonni õunu, mis teeb sellest Euroopa suuruselt teise õunatootja. Õunad on riigi majanduses väga olulised ja neid kasvatatakse kogu Türgis paljudes piirkondades.

Õunamotiivi on Türgi kultuuris laialdaselt kasutatud kogu iidsetest aegadest kuni tänapäevani. Seda on sageli kasutatud mitmel eesmärgil, mis on seotud ravi, tervise, ilu ja suhtlemisega. Õun on jätkuvalt oluline osa paljudest Türgi rituaalidest.

Türgi kultuuris sümboliseerib õun ka armastust ja pühendumust ning õuna pakkumine kellelegi näitab soovi abielluda. Anatoolias (Lääne-Türgis) on tänaseni levinud tava anda õunu abieluettepaneku tegemiseks.

Türgi Van

Türgi van on pikakarvaline kodukass, mis on arendatud mitmetest tänapäeva Türgi linnadest saadud kassidest. See on äärmiselt haruldane kassitõug, mida eristab unikaalne van'i muster, mille puhul värvus piirdub peamiselt saba ja peaga, samas kui ülejäänud osa kassist on täiesti valge.

Türgi vanil on ainult üks karvkate, mis tundub sama pehme kui jänesekarvkate või kašmiir. Tal puudub aluskarvkate, mis annab talle tema sileda välimuse, ja see ainus karvkate on kummaliselt vett tõrjuv, mis teeb nende suputamise väljakutseks. Siiski armastavad nad vett, mistõttu neid kutsutakse sageli "ujuvateks kassideks". Need uhked kassid on võõraste suhtes äärmiselt häbelikud, kuidnad on oma omanike suhtes väga kiindunud ning on armsad ja armastavad lemmikloomad.

Mõnedel van-kassidel on kummalise värvusega silmad ja on võimalik näha ka täiesti erivärvilisi silmi, näiteks üks sinine ja üks roheline silm, mida paljud inimesed kipuvad pidama üsna häirivaks.

Mount Agri

Ida-Anatoolias asuv Agri provints on üks kõrgeimaid piirkondi, kus asub Türgi kõrgeim tipp. 5165 meetri kõrgusele ulatuv lumekattega uinuv vulkaan, mida tuntakse Agri mäena ja mis on tuntud ka kui Ararati mägi, on Türgi ikooniline sümbol. Väidetavalt on see koht, kus toimus maailma teine algus ja selle tipus arvatakse olevat Noa argi puhkepaik pärast selleüleujutus.

Arvatakse, et 1840. aastal toimus mäe purskamine, mille tagajärjel toimusid tohutud maavärinad ja maalihked, mille tagajärjel hukkus kuni 10 000 inimest. Mägi on laialdaselt tunnustatud kui Türgi Vabariigi riiklik sümbol, mis pakub suurepäraseid maastikke ja pakub palju võimalusi suusatamiseks, jahipidamiseks ja mägironimiseks.

Türgi Baglama

Baglama ehk "saz" on kõige sagedamini kasutatav keelpill Türgis, mida tuntakse ka riigi rahvuspillina. See on tavaliselt valmistatud kadaka-, pöögi-, pähkli-, kuuse- või mooruspuust, sellel on 7 keelet, mis on jagatud 3 kursiks ja seda saab häälestada mitmel erineval viisil. Seda iidset pilli kasutatakse tavaliselt osmanite klassikalises muusikas ja ka anatoolia rahvamuusikas.muusika.

Baglama't mängitakse sarnaselt kitarrile pika painduva pillimängija abil. Mõnes piirkonnas mängitakse seda sõrmeküüntega või sõrmeotstega. Seda peetakse üsna lihtsaks pilliks ja enamik Türgi idaosa asik-mängijaid on iseõppijad. Nad kasutavad seda laulude saateks, mida nad kirjutavad ja esitavad mitteametlikel koosviibimistel või kohvikutes.

Hagia Sophia muuseum

Hagia Sophia muuseum, mis asub Istanbulis, on antiikne pühakoda, mis oli varem Hagia Sophia kirik. Nimi "Hagia Sophia" või "Aya Sophia" tähendab püha tarkust ja see ehitati juba 537. aastal patriarhaalseks katedraaliks ning väidetavalt oli see suurim kristlik kirik Bütsantsi impeeriumis.

1453. aastal, pärast Konstantinoopoli langemist Osmanite impeeriumile, muudeti see mošeeks. 20. sajandi keskel muutis Türgi Vabariik selle muuseumiks, kuid 2020. aastal avati see taas avalikkusele mošeena.

Mošee on kunstiliselt ja rikkalikult kaunistatud ning müüritise konstruktsiooniga. Selle kivipõrand pärineb 6. sajandist ja selle kuppel on olnud paljude kunstiajaloolaste, inseneride ja arhitektide huvi objektiks kogu maailmas, sest algsed arhitektid olid seda uuenduslikult ja ainulaadselt kavandanud.

Tänapäeval on Hagia Sophia tähtsus Türgi kultuuriga muutunud, kuid see on endiselt riigi ikooniline vaatamisväärsus, mis tähistab selle koha rikkalikku mitmekesisust.

Kokkuvõtteks

Türgi võlub külastajaid jätkuvalt oma uimastavate maastike, traditsioonide ja mitmekesise kultuuride seguga. Teiste riikide sümbolitega tutvumiseks vaadake meie seotud artikleid:

Venemaa sümbolid

Uus-Meremaa sümbolid

Kanada sümbolid

Prantsusmaa sümbolid

Saksamaa sümbolid