Svefnthorn - päritolu ja tähendus

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Svefnthorn on populaarne põhjamaine sümbol , millel arvatakse olevat võim, mis paneb inimese sügavasse unne. Kuigi folklooris on mõned inimesed ärkasid unest omal soovil üles, teisi oli võimalik unest äratada alles siis, kui unetorni oli eemaldatud. Tegelikult tuleneb nimetus Svefnthorn juurest "svafr" ehk "svafr". sopitor mis on tõlgitud kui magaja .

    Svefnthorn ehk Sleep Thorn vanas norra keeles, esineb mitmetes lugudes ja muinasjuttudes norra mütoloogiast. Kuigi seda kujutatakse tavaliselt nelja harpuunina, on sümbolil palju variatsioone. Seda on leitud vanades skandinaavia kodudes, mis on nikerdatud voodipostide lähedale, et pakkuda magajale kaitset.

    Vaatleme mõningaid lugusid ja folkloori, mis ümbritsevad Svefnthorni ja kuidas seda tänapäeval kasutatakse.

    Svefnthorni päritolu

    Kõigist saagadest ja grimoiridest, mis mainivad unenägusid, on ebaselge, kas tegemist on esemega, näiteks nõela või harpuuniga, millega oma ohvrit torgatakse, või on see midagi vähem surmavat ja lihtsalt maagiline amulett, mille võib ohvrile padja alla libistada, et ta pikaks ajaks magama jääks. Seda on raske öelda, sest seda ei ole üheski järgnevas täpsustatud.Svefnthroni arvepidamine.

    Völsunga saaga

    See luuletus jutustab Völsungi rahva algusest ja hävingust. Selle jutustuse sees leiame loo germaani kangelasest Sigurdist ja valküüriast (naisfiguur, kes valib, kes sureb ja kes jääb lahingus ellu) Brynhildist. Luuletuse kohaselt oli Brynhildi jumal Odin pannud pikale unele.

    Völsunga saagas loeme:

    "Tema (Sigurdi) ees oli kilbidest tehtud valli, mille peal lebas täisrelvadesse riietatud sõdalane. Võttes sõdalase kiivri maha, avastas ta, et see oli magav naine, mitte mees. Ta oli riietatud ahelkooresse, mis oli nii tihedalt, et näis olevat tema naha sisse kasvanud. Mõõga Gramiga lõikas ta läbi soomuse, äratades naise. "Kas see on Sigurd, Sigmundi poeg, kes äratab ülesmind?" "Nii ongi," vastas Sigurd... Brynhild vastas, et kaks kuningat olid kakelnud. Odin soosis üht, kuid ta oli andnud võidu teisele. Vihastunult oli Odin teda uinuva okasega torganud."

    Selles luuletuses näeme, et Brynhildi pannakse magama pärast seda, kui Odin on teda magava okaga torganud. Arvatakse, et sellest on pärit magava oksa mõiste.

    Huldi käsikiri

    Huldi käsikiri, mis pärineb 1800. aastate keskpaigast, on raamat, mis sisaldab kogumikku muinaspõhja maagiast ja loitsudest. Tekstis on mainitud Svefnthorni sümbolit, mis väidetavalt paneb inimese magama.

    Üheksas loits Huldi käsikirjas väidab, et:

    "See märk (Svefnthorn) nikerdatakse tammepuust ja pannakse selle pea alla, kes peaks magama, nii et ta ei saa ärgata enne, kui see on ära võetud."

    Sellest tulenevalt, kui tahaksite, et inimene langeks sügavasse unne, millest ta ei ärkaks enne, kui te otsustate, siis Svefnthorni jõud teeks seda. Lihtsalt raiuge see puu sisse ja kui tunnete, et on aeg, et inimene ärkaks, eemaldage sümbol.

    Göngu-Hrólfsi saaga

    See meelelahutuslik lugu jutustab lugu kuningas Eiriku rünnakust Novgorodi kuninga Hreggvidi vastu.

    Loos kohtame Hrolfi, laiska inimest, kellel pole tõelist lootust tulevikuks. Tema isa, keda ärritab poja laiskus, käsib tal minna ja midagi ära teha, mida ta ka teeb. Ta lahkub kodust ja võitleb viikingite vastu. Pärast ühte lahingut ja teel Venemaale kohtub Hrolf Vilhjalmiga, kes palub Hrolfi, et ta oleks tema sulane. Hrolf keeldub, kuid Vilhjalm meelitab Hrolfi ametisse.See on Vilhjalmi ja Hrolfi tormilise suhte algus.

    Ühel hetkel, ühes nende paljudest tülidest, olevat Vilhjalm Hrolfile unenäo okaga pähe pistnud. Hrolf ärkas unest üles ainult seetõttu, et päev pärast seda, kui teda oli pistetud, maandus hobune tema peale ja ajas okka välja.

    Svefnthorni variatsioonid

    Kuigi Svefnthorni on kujutatud erinevalt, on kõige levinum kujutis nelja harpuni kujutis. Teine variant Svefnthorni kujutisest on vertikaalsed jooned, mille allosas on teemant.

    Mõned teadlased usuvad, et Svefnthorni sümbol on kombinatsioon kahest erinevast ruunast (vana norra keele müstiline tähestik):

    • Isaz rune - See ruun, tuntud ka kui Isa, on vertikaalne joon, mis tähendab, et Jää või Vaikus Seda peetakse ruunaks, mis tsentraliseerib kõik sünnipärases olekus.
    • Ingwaz rune - See on saanud oma nime põhjamaise jumala Ing järgi, keda peeti Jüütimaa viikingite ühendamise peamiseks jumalaks. Seda peetakse rahu ja harmoonia ruunaks.

    Võib-olla, nagu teadlased oletavad, on Svefnthorn nende kahe ruuni ühendamine:

    Jää \ Vaikus + rahu mis on üsna hea kirjeldus kellegi kohta, kes on liikumatult ja liikumatult, kui ta on tänu unenägude okasele unele allutatud.

    Svefnthorni sümbol täna

    Neile, kellel võib olla raskusi öösel uinumisega ja kes otsivad ravimit, võib Svefnthorn olla vastus. Mõned usuvad, et see võib esile kutsuda une ja aidata unetuse puhul. Sellisena pannakse sümbol padja alla ravimina. Nagu näiteks unenäopüüdja mõnikord riputatakse see voodi kohale kaitsva amuletina.

    Svefnthorn on ka populaarne kujundus riietel või ehtedele trükituna. See on ideaalne ka amulett, mida saab hoida lähedal.

    Lühidalt

    Iidne Sfevnthorni sümbol on ka tänapäeval populaarne ja jääb üheks kõige salapärasemaks ja huvitavamaks kõigist norra sümbolid Seda kasutatakse ikka veel dekoratiivse või kaitsva motiivina riietel, seinakattematerjalidel ja muudel sarnastel jaemüügiartiklitel.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.