Paljud kristliku usu põhimõtted põhinevad Piibli sisul, sest usutakse, et Piibel sisaldab sõnumeid otse Jumalalt, mis on saadetud inimestele erinevate sõnumitoojate kaudu.

Piibel kasutab nende sõnumite edastamiseks mitmesuguseid sümboleid ja sümboolikat, mistõttu piiblieksperdid hoiatavad lugejaid, et nad ei võtaks seda, mida nad loevad, nimepidi ja otsiksid alati iga väite sügavamat tähendust. Kuigi piiblis on palju sümboleid, on siin mõned tuntumad.

Piibli sümbolid

1. Oliiviõli

Kuigi kristlased usuvad ühte Jumalat üle kõige, väidavad nad ka, et Jumal on kehastunud kolmikus: Isa (Jumal), Poeg (Jeesus Kristus) ja Püha Vaim (Jumala vägi). Piiblis kasutatakse neid viiteid mitu korda nii Vanas kui ka Uues Testamendis, sageli sümboleid kasutades.

Vanas Testamendis kasutati oliiviõli sageli Püha Vaimu tähistamiseks. Seda selleks, et eristada seda maa alt pärit toorest, rafineerimata õlist. Kui enne Kristust oli oliiviõli tuntud nähtus ja seda peeti sageli hea tervise ja elurõõmu märgiks, siis kristlased kasutasid seda rituaali osana.

Kui kristlased andsid õnnistusi või tervendasid haigeid, pühkisid nad õlipuuõli inimesele, tavaliselt otsaesisele või haigele kehaosale, mis sümboolselt andis Püha Vaimu väe edasi, et pesta ära selle inimese haigus või tõrjuda kurjad vaimud.

2. Tuvid

Teine Püha Vaimu kujutis pühakirjas on Püha Vaim. tuvi Eelkõige Uues Testamendis. Jeesuse ristimise ajal kirjeldavad kõik neli evangeeliumit tuvide ilmumist kui Jeesuse peale laskuvat Püha Vaimu kohalolekut.

Vanas Testamendis kasutati tuvisid puhtuse või puhtuse tähistamiseks. rahu Ühel kujutisel on tuvi, kes hoiab käes oliiviharu oma nokaga, kui ta lendab tagasi Noa ja argi juurde, kuulutades nii suure üleujutuse lõppu kui ka Jumala viha vaibumist. Psalmide, Saalomoni ja Moosese raamatutes kasutatakse tuvisid pruutide tähistamiseks, eriti nende süütuse ja ustavuse osas.

3. Lambaliha

Tihti nimetatakse lambadeks ohvriloomi, keda kasutatakse religioossetes rituaalides ja paganlikes tavades, ning neid mainitakse Piiblis palju kordi. Jeesust Kristust ennast nimetati sageli "Jumala tall", sest tema olemasolu oli mõeldud ohvriks, et päästa maailm igavese hukkamõistmise eest.

Jeesust nimetatakse mõnikord ka "heaks karjaseks" ja tema järgijad on lambakarjad, keda ta peab viima õigele teele.

4. Kivid või kivid

Pühakirjad viitavad sageli kividele või kaljudele, kui nad sümboliseerivad tugevus või vastupidavus, eriti Vana Testamendi ettekuulutustes. Enamasti kasutatakse neid kirjeldamaks, kuidas Jumal on oma lubadustes inimestele kindel või kuidas ta annab tuge ja stabiilsust murelike aegade jooksul.

Üks näide võib leida 2. Saamueli raamatust 22:2-3, kus Taavet ütleb: "Issand on minu kalju, minu kindlus... minu Jumal on minu kalju, kelle juures ma võtan varjupaika". Teine näide võib leida Jesaja raamatust 28:16: "Vaata, ma panen Siionile vundamendiks kivi, proovitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse; kes usub, see ei kiirusta".

Uues Testamendis kasutati kaljusid mitte ainult Jumala, vaid ka tema ustavate järgijate kirjeldamiseks. Eelkõige kirjeldatakse Peetrust kui kaljut, millele kirik ehitatakse.

5. Vikerkaar

Vikerkaarede ettearvamatu ilmumine taevalaotuses on alati aukartust äratav ja seda peetakse looduse imeks. Kuid kristlaste jaoks on sellel veel sügavam tähendus kui otsene sõnum Jumalalt.

Vikerkaart mainitakse esmakordselt pärast suurt veeuputust kui Jumala lubaduse kujutamist inimestele. Selles lepingus ütles Jumal Noa, et ta ei kasuta enam kunagi üleujutusi kõigi elusolendite karistuseks või maa puhastamiseks, ja vikerkaar on talle meeldetuletuseks. See lugu on kirjas 1. Moosese raamatu 9. peatükis.

Teisi viiteid vikerkaarele võib leida Hesekieli ja Ilmutusraamatutes, kus seda kasutatakse Issanda majesteetlikkuse ja tema kuningriigi ilu kirjeldamiseks.

6. Mesi

Mee on rohkem kui lihtsalt magus maiuspala, seda kasutatakse sümbolina, mis tähistab jõukust, küllust ja parema elu lubadust.

Moosese raamatus kirjeldatakse tõotatud maad kui "piima ja mett voolavat maad". Vanasõnades 24:13 soovitab isa oma pojale süüa mett, "sest see on hea; kammi mesi on su maitsele magus. Tea ka, et tarkus on su hingele magus; kui sa seda leiad, siis on sul tulevikulootus, ja su lootus ei kao ära".

Nii esindab mesi häid asju elus, sest see on magus, tervislik ja seda ei ole alati lihtne saada.

Olulised teemad Piiblis

1. Üks Jumal

Ühine teema pühakirjades on kõikvõimas olend, kes lõi universumi ise. See on väga erinev võrreldes paganlike ja polüteistlike uskumustega, kus kummardamine jaguneb mitme jumala vahel, kes vastutavad korraga ainult ühe vastutusvaldkonna eest.

2. Raske töö tähtsus

Paljudel juhtudel rõhutab Piibel raske töö väärtust. Isegi Jumal ise töötas 6 päeva ja 6 ööd järjest, et luua universum. Sellepärast anti inimestele andeid ja oskusi, et nad saaksid ise töötada, millises valdkonnas nad ongi loodud, et olla eriline.

3. Meenutades, et anda tagasi

Kuna inimesed teevad kõvasti tööd, siis peavad nad ka meeles pidama, et teenimine on nende tegevuse keskmes. See hõlmab ka kogukonnale ja oma kirikule tagasimaksmist, sest kristlaste tavaline tava on saata regulaarselt annetusi oma kogudusele ehk nn kümnist.

4. Vaikuse ja meditatsiooni jõud

Piibel õpetab kristlastele, et kui nad seisavad silmitsi väljakutsega, mis tundub ületamatu, või kui nad tunnevad, et nad on kaotanud suuna, tuleb vaid vaikselt istuda ja palvetada juhatust. Öeldakse, et Jumal suhtleb inimestega otse, kuid nad lihtsalt ei saa sellest aru, sest nad on liiga hõivatud oma elu elamisega. Ainus viis sõnumi selgelt vastu võtta on puhastada oma meeled.müra ja tähelepanu kõrvalejuhtimine välismaailmast.

5. Kurbuse ja alandlikkuse teod

Nagu erinevates Piibli jutustustes kasutatakse, rebisid märkimisväärsed tegelased oma riideid, et näidata kahetsust või ahastust. Mõned näited võib leida lugudest Jaakobist Moosese raamatus ja Mordokai kohta Esteri raamatus, mõlemad Vanas Testamendis.

Kummardunud pea, kokku surutud käed ja suletud silmad tähistasid alandlikkust, eriti palves. See tähendab, et sa alandad end Issanda ees, ja seda kasutatakse sageli palvetava inimese kirjeldamiseks, nagu näiteks lugudes, mis on kirjas 2. Moosese raamatus, Ajaraamatus ja Nehemias.

6. Kujutlused ja isikustamine Piiblis

Piiblis kasutatakse metafoore, kujutlusi, allegooriaid ja mitmesuguseid muid kirjanduslikke vahendeid, mis muudavad kirjutised rikkalikult sümboolikaks. Näiteks Iisraeli on kord kirjeldatud kui poega, Jumala pruuti või mõnikord kui truudusetut naist. Kirikut ennast on erinevates pühakirjades kirjeldatud kui Kristuse ihu, kui viljasaaki või vilja või kui leiba.

Allegooriaid kasutatakse ka enamikus Piiblisse põimitud tähendamissõnades ja muinasjuttudes, eriti nendes, mida räägib Jeesus. Näiteks tähendamissõna kadunud pojast räägib Jumala armastusest ja andestusest patustele. Teine näide on tähendamissõna tark kuningas Saalomonist, mis rõhutab ohvri ja ema armastuse jõudu, kuid räägib ka võimest teha otsuseid ajal, milkriisi ajal.

Kokkuvõte

Piibel on rikas sümboolikast, sümbolitest ja kujunditest, mis esindavad kristlaste poolt kalliks peetavaid väärtusi ja mõisteid. Kuna sellise sümboolika tõlgendusi on palju, võib tekkida vaidlusi selle üle, mida need sümbolid võivad tähendada.