Persephone ja Hades - lugu armastusest ja kaotusest (Kreeka mütoloogia)

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Lugu Persephone ja Hades on üks tuntumaid müüte Kreeka mütoloogia See on lugu armastusest, kaotusest ja muutustest, mis on lugejaid põlvkondade kaupa paelunud. Selles loos oleme tunnistajaks Persefoni, jumalanna kevadel , kui ta röövib Hades, allmaailma isand.

    See on lugu, mis uurib jumalate ja allmaailma vahelist võimudünaamikat ning seda, kuidas aastaaegade vaheldumine tekkis. Tule meiega, kui me sukeldume Kreeka mütoloogia maailma ja paljastame selle kaasahaarava loo saladused.

    Persefoni röövimine

    Allikas

    Kreekas elas kaunis jumalanna nimega Persefone. Ta oli tütar, kes oli pärit Demeter , põllumajanduse ja saagikoristuse jumalanna. Persefone oli tuntud oma uimastava ilu Ta veetis suurema osa oma päevadest mööda põlde tiirutades, lilli korjates ja lindudele lauldes.

    Ühel päeval, kui Persephone jalutas mööda heinamaad, märkas ta ilusat lill Kui ta sirutas käe, et seda kätte saada, andis maapind tema jalge all järele ja ta kukkus tumedasse kuristikku, mis viis otse allmaailma.

    Hades, allmaailma jumal, oli Persefonet juba pikka aega jälginud ja oli temasse armunud. Ta oli oodanud õiget hetke, et teda endale naiseks võtta, ja kui ta nägi tema langemist, teadis ta, et see on ideaalne võimalus oma sammu teha.

    Persefone otsimine

    Allikas

    Kui Demeter sai teada, et tema tütar on kadunud, oli ta südamest murtud. Ta otsis Persefonet üle kogu maa, kuid ei leidnud teda. Demeter oli vapustatud ja tema lein pani teda unarusse jätma oma kohustusi põllumajanduse jumalanna. Selle tulemusena kuivasid saagid ära ja nälg levis üle kogu maa.

    Ühel päeval kohtas Demeter noort poissi nimega Triptolemos, kes oli näinud Persefone röövimist. Ta rääkis talle, et oli näinud, kuidas Hades teda allmaailma viis, ja Demeter, kes oli otsustanud oma tütre leida, läks Zeus, jumalate kuningas , abi saamiseks.

    Kompromiss

    Hades ja Persephone allmaailma jumalanna. Vaata seda siit.

    Zeus teadis küll Hadesi plaanist, kuid kartis otseselt sekkuda. Selle asemel pakkus ta välja kompromissi. Ta tegi ettepaneku, et Persefone veedaks kuus kuud aastas Hadesi juures allilmas tema naisena ja ülejäänud kuus kuud oma ema Demeteri juures, kes on maa .

    Hades nõustus kompromissiga ja Persephonest sai allmaailma kuninganna. Igal aastal, kui Persephonest naasis elavate maale, rõõmustas tema ema ja viljad õitsesid taas. Kui aga Persephonest lahkus, et naasta allmaailma, leinas Demeter ja maa muutus viljatuks.

    Müüdi alternatiivsed versioonid

    Persefoni ja Hadese müüdist on olemas mõned alternatiivsed versioonid, mis varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja ajastust, kus neid jutustati. Vaatleme mõningaid kõige märkimisväärsemaid alternatiivseid versioone:

    1. Homerose hümn Demeterile

    Veebilehel see versioon , Persephone korjab koos sõpradega lilli, kui Hades ilmub maa seest välja ja röövib ta. Demeter, Persephonese ema, otsib oma tütart ja saab lõpuks teada, kus ta on.

    Demeter on vihane ja keeldub laskmast midagi kasvada, kuni Persefonet ei ole tagasi toodud. Zeus sekkub ja nõustub Persefonet tagasi andma, kuid ta on juba söönud kuus granaatõuna seemet, mis seob teda kuus kuud aastas allilmas.

    2. Eleusinuse müsteeriumid

    Need olid rida salajasi religioosseid rituaale toimus Vana-Kreeka Selle versiooni kohaselt läheb Persephone vabatahtlikult allmaailma ning tema aega seal peetakse puhkuse ja noorendamise perioodiks, enne kui ta naaseb ülalpool asuvasse maailma.

    3. Rooma versioon

    Rooma müüdi versioonis on Persefone tuntud kui Proserpina. Ta on röövitud Pluuto, Rooma allmaailma jumal. , ja tõi oma kuningriiki. Tema ema Ceres , Demeteri Rooma vaste, otsib teda ja tagab lõpuks tema vabastamise, kuid nagu kreeka versioonis, peab ta igal aastal mitu kuud allilmas veetma.

    Loo moraal

    Hadesi ja Persefone skulptuur. Vaata seda siit.

    Persefoni ja Hadesi müüt on inimesi sajandeid paelunud. Kuigi seda lugu on tõlgendatud erinevalt, on selle üks võimalik moraal tasakaalustatuse ja muutuste aktsepteerimise tähtsus.

    Müüdis esindab Persefoni aeg allilmas karmust ja pimedust, mis on talv samas kui tema tagasipöördumine pinnale sümboliseerib uuestisündi See tsükkel tuletab meile meelde, et elu ei ole alati lihtne ega meeldiv, kuid me peame leppima sellega kaasnevate tõusude ja mõõnadega.

    Teine sõnum on piiride ja nõusoleku austamise tähtsus. Haadese tegevust Persephonese suhtes nähakse sageli kui tema tegutsemisvõime ja autonoomia rikkumist, ning tema lõplik valmisolek teha kompromiss ja jagada teda emaga näitab, kui tähtis on kellegi soovide ja soovide austamine.

    Müüdi pärand

    Allikas

    Persefoni ja Aadese lugu, üks tuntumaid müüte kreeka mütoloogias, on läbi aegade olnud inspiratsiooniallikaks kunstnikele, kirjanikele ja muusikutele. Armastuse, võimu ja ringkäigu teemad elu ja surm on uuritud lugematuid teoseid erinevates meediumides.

    Kunstis on seda müüti kujutatud Vana-Kreeka vaasimaalidel, Renessanss 20. sajandi sürrealistlikes teostes. Lugu on edasi jutustatud ka kirjanduses, alates Ovidiuse "Metamorfoosidest" kuni Margaret Atwoodi "Penelopiadini". Müüdi kaasaegsete muganduste hulka kuulub Rick Riordani noorteromaan "Percy Jackson ja olümplased: Välkvaras".

    Muusika Persefoni ja Hadesi müüt on samuti mõjutanud. Helilooja Igor Stravinski kirjutas balleti "Persephone", mis jutustab müüti muusika ja tantsu kaudu. Dead Can Dance'i laul "Persephone" on teine näide sellest, kuidas müüt on muusikasse sisse viidud.

    Persefoni ja Hadesi müüdi kestev pärand räägib selle ajatutest teemadest ja püsivast aktuaalsusest tänapäeva kultuuris.

    Kokkuvõtteks

    Müüt Persefonest ja Hadesist on võimas lugu armastusest, kaotusest ning elu ja surma ringkäigust. See tuletab meile meelde tasakaalu tähtsust ja isekuse tagajärgi. See õpetab meile, et isegi kõige pimedamal ajal on alati lootust uuestisündi ja uuenemist.

    Olenemata sellest, kas me näeme Persephonet ohvri või kangelannana, jätab müüt meile püsiva mulje inimlike tunnete keerukast olemusest ja universumi igavestest saladustest.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.