Ozomahtli - sümboolika ja tähtsus

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Ozomahtli on iidse asteekide kalendri soodne päev, mis on seotud pidustuste ja mänguga. Kuna asteekide püha kalendri igal päeval oli oma sümbol ja seda valitses mingi jumalus, siis Ozomahtli sümboliseeris ahv ja seda valitses Xopichili.

    Mis on Ozomahtli?

    Asteegid korraldasid oma elu kahe kalendri järgi - üks põllumajanduslikel eesmärkidel ja teine püha kalender religioossetel eesmärkidel. Tuntud kui tonalpohualli , oli 260 päeva, mis olid jagatud 13-päevasteks perioodideks (nn trecenas).

    Ozomahtli (või Chue n maiade keeles) oli üheteistkümnenda trecena esimene päev. Seda peetakse rõõmsaks päevaks, kus tähistatakse, mängitakse ja luuakse. Mesoameeriklased uskusid, et Ozomahtli päev oli kergemeelsuse, mitte tõsise ja sünge olemise päev.

    Ozomahtli sümboolika

    Ozomahtli päeva esindab ahv, mis on lõbu ja lõbususega seotud olend. Ahvi peeti jumaluse Xochipili kaaslaseks.

    Asteegid uskusid, et igaüks, kes on sündinud Ozomahtli päeval, on dramaatiline, nutikas, kohanemisvõimeline ja võluv. Ozomahtlit peeti ka märgiks, mis näitab, kui kergesti võib keegi sattuda kiusatusse ja lõksu avaliku elu aspektidest.

    Ozomahtli valitsev jumalus

    Ozomahtli päeva valitseb Xochipili, tuntud ka kui Lilleprints või Lillede prints. Xochipili on Mesoameerika jumal, kes on naudingute, pidutsemise, kunstilise loovuse, lillede ja kergemeelsuse jumal. Ta oli vastutav selle eest, et Ozomahtli päevaks oli tonalli , või eluenergia.

    Asteekide mütoloogias oli Xochipili tuntud ka kui Macuilxochitl. Kuid mõnel juhul nimetati Macuilxochitl ja Ixtilton, vastavalt mängude jumal ja meditsiini jumal, tema vendadeks. Seetõttu valitseb segadus selles osas, kas Xochipili ja Macuilxochitl olid sama jumalus või lihtsalt õed-vennad.

    KKK

    Kes valitses päeval Ozomahtli?

    Kuigi Ozomahtli päeva valitseb Xochipili, seostatakse seda mõnikord ka kahe teise jumalusega - Patecatli (tervendamise ja viljakuse jumal) ja Cuauhtli Ocelotliga. Viimase kohta ei ole aga peaaegu mingit teavet ja ei ole selge, kas selline jumalus võis tegelikult olemas olla.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.