Oidipus - Kreeka traagilise kangelase lugu

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Kuningas Oidipuse lugu Teba linnast oli mõjukas osa kreeka mütoloogiast, mida on laialdaselt käsitlenud paljud kuulsad luuletajad ja kirjanikud. See on lugu, mis toob esile saatuse paratamatuse ja hävingu, mis saabub, kui püüad oma saatust nurjata. Siin on lähemalt vaadatud.

    Kes oli Oidipus?

    Oidipus oli Teba kuninga Laiose ja kuninganna Jokaasta poeg. Enne tema rasestumist külastas kuningas Laios Delfi oraaklit, et teada saada, kas tal ja tema naisel sünnib kunagi poeg.

    Ennustus ei olnud aga oodatud; oraakel ütles talle, et kui tal kunagi poeg sünnib, siis on see poiss see, kes teda tapab ja hiljem abiellub oma ema Jokastaga. Vaatamata kuningas Laiuse püüdlustele vältida oma naise rasestumist, see ei õnnestunud. Oidipus sündis ja kuningas Laius otsustas temast vabaneda.

    Tema esimene tegu oli Oidipuse pahkluude läbilõikamine, et teda halvata. Nii ei saanud poiss enam kunagi kõndida, rääkimata sellest, et ta saaks talle kurja teha. Pärast seda andis kuningas Laius poisi ühe karjase kätte, kes viis ta mägedesse ja jättis ta sinna surema.

    Oidipus ja kuningas Polybus

    Oidipus konsulteerib Delfi oraakliga

    Karjane ei saanud last niimoodi maha jätta, nii et ta viis Oidipuse Korintose kuninga Polybose ja kuninganna Merope õukonda. Oidipus pidi kasvama lastetu Polybose pojaks ja elama oma elu koos nendega.

    Kui Oidipus oli täiskasvanuks saanud, kuulis ta, et Polybus ja Merope ei olnud tema õiged vanemad, ja et leida vastuseid, läks ta Delfi oraakli juurde, et teada saada oma päritolu. Oraakel aga ei vastanud tema küsimustele, vaid ütles talle, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Polybuse tapmise hirmus lahkus Oidipus Korintost ega tulnud enam kunagi tagasi.

    Oidipus ja Laios

    Oidipus ja tema bioloogiline isa Laius kohtusid ühel päeval ja teadmata, kes nad teineteisele olid, algas võitlus, milles Oidipus tappis Laiuse ja kõik tema kaaslased peale ühe. Nii täitis Oidipus ettekuulutuse esimese osa. Kuningas Laiuse surmaga pidi saatma Thebale katku, kuni tema tapja sai vastutuse. Pärast seda suundus Oidipus Thebasse, kus ta leidis sfinks , vastata selle mõistatusele ja saada kuningaks.

    Oidipus ja sfinks

    Kreeka sfinksid

    Sfinks oli olend, kellel oli lõvi keha ja inimese pea. Enamikus müütides oli sfinks olend, kes esitas mõistatusi neile, kes temaga tegelesid, ja need, kes ei suutnud mõistatusele õigesti vastata, kannatasid kohutava saatuse all.

    Oidipuse müütides oli sfinkss hirmutanud Thebast alates kuningas Laiose surmast. Koletis esitas muusade poolt antud mõistatuse neile, kes üritasid seda läbida, ja neelas need, kes ei suutnud vastata.

    Väidetavalt oli mõistatus järgmine:

    Mis on see, millel on üks hääl ja mis muutub siiski neljajalgseks ja kahejalgseks ja kolmejalgseks?

    Oidipus selgitab sfinksi mõistatust (umbes 1805) - Jean Auguste Dominique Ingres. Allikas .

    Ja kui Oidipus seisis koletisega silmitsi, oli tema vastus järgmine mees , kes elu alguses roomab kätel ja jalgadel, hiljem seisab kahel jalal ja lõpuks vanas eas kasutab kõndimiseks kepi abi.

    See oli õige vastus. Sfinks tappis end meeleheites ja Oidipus sai trooni ja kuninganna Jokastase käe linna vabastamise eest sfinksist.

    Kuningas Oidipuse valitsemine ja hukkumine

    Oidipus valitses Thebat koos Jokastaga, teadmata, et nad olid sugulased. Ta oli täitnud oraakli ettekuulutuse. Jokastal ja Oidipusel oli neli last: Eteokles, Polünikees, Antigone ja Ismene.

    Laiuse surmast põhjustatud katk aga ähvardas linna ja Oidipus hakkas Laiuse tapjat otsima. Mida lähemale ta jõudis vastutava isiku leidmisele, seda lähemale jõudis ta ka oma hukule. Ta ei teadnud, et mees, kelle ta oli tapnud, oli Laius.

    Lõpuks jagas Laiose kaaslane, kes oli konflikti üle elanud, lugu juhtunust. Mõnel kujutamisel oli see tegelane ka karjane, kes viis Oidipuse kuningas Polybose õukonda.

    Kui Oidipus ja Jookasta said teada tõe nende suhte kohta, olid nad kohutavalt kohkunud ja Jookasta poos end üles. Kui Oidipus avastas, et ta oli täitnud ettekuulutuse, pistis ta endale silmad välja, pimestas end ja pagendas end linnast välja.

    Aastaid hiljem saabus Oidipus väsinud, vana ja pime Ateenasse, kus kuningas Theseus võttis ta soojalt vastu ja seal elas ta oma ülejäänud elupäevad kuni surmani koos oma õdede ja tütarde Antigone ja Ismene'ga.

    Oidipuse needus

    Kui Oidipus pagendati, ei olnud tema pojad sellele vastu; selle eest needis Oidipus neid, öeldes, et nad mõlemad surevad üksteise käe läbi, kui nad trooni pärast võitlevad. Teised allikad räägivad, et tema poeg Eteokles läks Oidipuse abi otsima, et troonile pretendeerida, ja et Oidipus needis teda ja tema venda, et nad kuningaks saamise nimel võitlemisel sureksid.

    Pärast Oidipuse surma jättis ta oma poolvenna Kreoni regendiks, kes valitses Theobast. Pärimisliin ei olnud selge ning Polünikses ja Eteokles hakkasid tülitsema oma nõude üle troonile. Lõpuks otsustasid nad seda jagada; kumbki neist valitseks mõnda aega ja jätaks siis trooni teisele. See kokkulepe ei kestnud, sest kui Polüniksese aeg tuli, ettroonist lahkuda oma venna kasuks, kuid too keeldus. Nagu Ödipus ennustas, tapsid kaks venda teineteist trooni pärast võideldes.

    Oidipus kunstis

    Mitmed kreeka luuletajad kirjutasid Oidipuse ja tema poegade müütidest. Sophokles kirjutas kolm näidendit Oidipuse ja Theeba loost: Oidipus Rex, Oidipus Colonus ja Antigone . ka Aischylos kirjutas triloogia Oidipusest ja tema poegadest, samuti Euripides oma Foiniikia naised .

    Oidipust on kujutatud mitmel korral Vana-Kreeka keraamikatel ja vaasimaalidel. Isegi Julius Ceaser on teadaolevalt kirjutanud Oidipusest näidendi, kuid see näidend ei ole säilinud.

    Oidipuse müüt ületas kreeka mütoloogia ja muutus 18. ja 19. sajandi näidendite, maalide ja muusika üldiseks teemaks. Kirjanikud nagu Voltaire ja muusikud nagu Stravinski kirjutasid Oidipuse müütide põhjal.

    Oidipuse mõju tänapäeva kultuurile

    Oidipus esineb kultuurilise tegelasena mitte ainult Kreekas, vaid ka Albaanias, Küprosel ja Soomes.

    Austria psühhoanalüütik Sigmund Freud lõi termini Oidipuse kompleks viidata seksuaalsele armastusele, mida poeg võis tunda oma ema vastu, ning armukadedusele ja vihkamisele, mis tal isa vastu tekkis. Kuigi Freud valis just selle termini, ei sobi tegelik müüt sellesse kirjeldusse, sest Oidipuse teod ei olnud emotsionaalselt ajendatud.

    Aischyloose, Euripidese ja Sophoklese kirjutiste erinevate lähenemisviiside kohta on tehtud mitmeid uurimusi, võrdlusi ja vastandusi. Need uurimused on süvenenud sellistesse mõistetesse nagu naise roll, isadus ja vendade tapmine, mis on Oidipuse loo süžeega sügavalt seotud.

    Oidipus faktid

    1- Kes on Oidipuse vanemad?

    Tema vanemad on Laius ja Jacosta.

    2- Kus elas Oidipus?

    Oidipus elas Tebas.

    3- Kas Oidipusel olid õed-vennad?

    Jah, Oidipusel oli neli õde-venda - Antigone, Ismene, Polünikees ja Eteokles.

    4- Kas Oidipusel olid lapsed?

    Tema õed-vennad olid ka tema lapsed, sest nad olid intsestilapsed. Tema lapsed olid Antigone, Ismene, Polünikses ja Eteokles.

    5- Kellega Oidipus abiellus?

    Oidipus abiellus oma ema Jakostaga.

    6- Milline oli Oidipuse kohta tehtud ettekuulutus?

    Delfi oraakel ennustas, et Laiose ja Jakosta poeg tapab oma isa ja abiellub oma emaga.

    Lühidalt

    Oidipuse lugu on saanud üheks tuntuimaks antiik-Kreeka müüdiks ja on laialt levinud ka väljaspool Kreeka mütoloogia piire. Tema loo teemasid on arvesse võtnud paljud kunstnikud ja teadlased, mis teeb Oidipusest tähelepanuväärse tegelase ajaloos.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.