Aabrahami usundid on religioonide rühm, mis vaatamata märkimisväärsetele erinevustele väidavad kõik, et nad pärinevad Aabrahami Jumala kummardamisest. See nimetus hõlmab kolme kõige olulisemat ülemaailmset religiooni: judaismi, kristlust ja islamit.

Kes on Aabraham?

Aabraham on iidne kuju, kelle lugu usust Jumalasse on saanud paradigmaatiliseks nende religioonide jaoks, mis lähtuvad temast. Ta elas umbes teise aastatuhande vahetusel eKr (sündinud umbes 2000 eKr). Tema usk avaldus tema rändes iidsest Mesopotaamia linnast Urist, mis asub tänapäeva Lõuna-Iraagis, Kaanani maale, mis hõlmas kogu tänapäeva Iisraeli või osa sellest,Jordaania, Süüria, Liibanon ja Palestiina.

Teine usku määratlev jutustus oli tema valmisolek ohverdada oma poeg, kuigi selle jutustuse tegelikud üksikasjad on eri usutraditsioonide vahel vaidlusküsimuseks. Tänapäeval peetakse teda üheks kõige mõjukamaks inimeseks ajaloos, sest paljud usulised pühendunud väidavad, et nad kummardavad Aabrahami Jumalat.

Peamised abramaatilised religioonid

Judaism

Judaismi pooldajad on etnoreligioosne rahvas, keda tuntakse juudi rahvana. Nad tuletavad oma identiteedi kultuurilisest, eetilisest ja religioossest traditsioonist, mis tuleneb Toorast, Jumala ilmutusest, mis anti Moosesele Siinai mäel. Nad peavad end Jumala valitud rahvaks, sest Jumala ja tema laste vahel on sõlmitud erilised lepingud. Tänapäeval on maailmas umbes 14 miljonit juuti, kelle kakssuurimad rahvastikurühmad on Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides.

Ajalooliselt on judaismis erinevad liikumised, mis on lähtunud erinevatest rabiinide õpetustest alates 2. templi hävitamisest 70 eKr. Tänapäeval on kolm suurimat: õigeusu judaism, reformitud judaism ja konservatiivne judaism. Kõiki neid iseloomustavad erinevad vaated Toora tähtsuse ja tõlgendamise ning ilmutuse olemuse kohta.

Kristlus

Kristlus on ülemaailmne religioon, mida üldiselt iseloomustab Jeesuse Kristuse kui Jumala poja kummardamine ja usk Piiblisse kui Jumala ilmutatud sõnasse.

Ajalooliselt kasvas see välja 1. sajandi judaismist, vaadeldes Jeesust Naatsaretist kui tõotatud Messiat või Jumala rahva päästjat. See levis kiiresti kogu Rooma impeeriumis, laiendades päästelubadust kõigile inimestele. Jeesuse õpetuse ja püha Pauluse teenistuse tõlgenduse kohaselt on usk see, mis iseloomustab kedagi kui ühte Jumala lastest, mitte etniline identiteet.

Tänapäeval on maailmas umbes 2,3 miljardit kristlast. See tähendab, et üle 31% maailma elanikkonnast väidab, et järgib Jeesuse Kristuse õpetusi, mis teeb selle suurim religioon Kristluses on arvukalt sektid ja konfessioone, kuid enamik neist kuulub kolme rühma: katoliiklased, protestantid ja õigeusklikud.

Islam

Islam, mis tähendab "alistumist Jumalale", on maailma suuruselt teine religioon, millel on umbes 1,8 miljardit pooldajat kogu maailmas. 20% moslemitest elab araabia maailmas, riikides, mis moodustavad geograafilise piirkonna, mida tuntakse Lähis-Ida nime all.

Kõige rohkem moslemeid elab Indoneesias, millele järgnevad vastavalt India ja Pakistan. Islami kaks peamist konfessiooni on sunniidid ja šiiidid, kusjuures esimene neist on suurem. Jagunemine tekkis Muhamedi pärimise pärast, kuid aastate jooksul on tekkinud ka teoloogilised ja õiguslikud erinevused.

Moslemid järgivad Koraani (Koraani) õpetusi, mida nad peavad Jumala viimaseks ilmutuseks, mis on antud viimase prohvet Muhamedi kaudu.

Koraan õpetab iidset religiooni, mida on õpetatud erinevatel viisidel teiste prohvetite, sealhulgas Moosese, Aabrahami ja Jeesuse kaudu. 6. sajandil sai islam alguse Siinai poolsaarel kui katse taastada see ühe tõelise Jumala, Allahi, kummardamine.

Kolme uskumuse võrdlus

Kuidas kolm religiooni Aabrahami näevad

Judaistlikus religioonis on Aabraham üks kolmest patriarhist, kes on loetletud koos Iisaku ja Jaakobiga. Teda peetakse juudi rahva isaks. Tema järeltulijate hulka kuuluvad tema poeg Iisak, tema pojapoeg Jaakob, kes sai hiljem nime Iisrael, ja Juuda, kes on juutluse nimekaim. Vastavalt 1. Moosese raamatu seitsmeteistkümnendale peatükile andis Jumal Aabrahamile tõotuse, milles ta lubab õnnistust, järeltulijaid ja maad.

Kristlus jagab juudi seisukohta Aabrahami kui usu isa kohta, kellel on Iisaku ja Jaakobi järeltulijate kaudu lepingulised tõotused. Nad viivad Naatsaretist pärit Jeesuse suguvõsa kuningas Taaveti suguvõsa kaudu tagasi Aabrahamile, nagu on kirjas Matteuse evangeeliumi esimeses peatükis.

Ka kristlus peab Aabrahami vaimulikuks isaks nii juutidele kui ka paganatele, kes kummardavad Aabrahami Jumalat. Pauluse kirjas roomlastele neljandas peatükis öeldakse, et just Aabrahami usk on õigeks loetud, ja nii on see kõigi usklike puhul, olgu nad ümber lõigatud (juudid) või ümberlõikamata (paganad).

Islamis on Aabraham araabia rahva isaks oma esmasündinud poja Ismaeli, mitte Iisaku kaudu. Koraan räägib ka Aabrahami valmisolekust oma poja ohverdada, kuigi ei osuta, milline poeg. Enamik moslemeid usub tänapäeval, et see poeg oli Ismael. Aabraham on prohvet Muhammedini viivate prohvetite reas, kes kõik kuulutasid islamit, mis tähendab "alistumist", mis tähendab "allumist".Jumalale.

Monoteism

Kõik kolm religiooni viivad oma ühe jumaluse kummardamise tagasi Aabrahami tagasilükkamiseni paljudest iidolitest, mida kummardati iidses Mesopotaamias. Juudi midrašši tekst ja Koraan jutustavad lugu Aabrahamist, kes purustas oma isakoja iidolid ja manitses oma pereliikmeid kummardama ühte tõelist Jumalat.

Islam ja judaism on tihedalt seotud ka range monoteismi usuga. Selle uskumuse kohaselt on Jumal ühtne. Nad lükkavad tagasi levinud kristlikud uskumused kolmainsusest koos Jeesuse Kristuse kehastumise ja ülestõusmisega.

Kristlus näeb Aabrahamis eeskuju ustavusest järgida ainsat tõelist Jumalat isegi siis, kui see kummardamine paneb inimese vastuollu ülejäänud ühiskonnaga.

Pühade tekstide võrdlus

Islami püha tekst on Koraan. See on Jumala viimane ilmutus, mis pärineb Muhammedilt, viimaselt ja suurimalt prohvetilt. Aabraham, Mooses ja Jeesus on kõik selles prohvetite reas.

Heebrea Piiblit tuntakse ka kui Tanakh, mis on akronüüm kolmest tekstijaotusest. Esimesed viis raamatut on tuntud kui Toora, mis tähendab õpetust või õpetust. Seejärel on Nevi'im ehk prohvetid. Lõpuks on Ketuvim, mis tähendab kirjutisi.

Kristlik Piibel jaguneb kaheks suuremaks osaks. Vana Testament on juudi Tanakhi versioon, mille sisu on kristlikes traditsioonides erinev. Uus Testament on lugu Jeesusest Kristusest ja usu levikust temasse kui Messiasse kogu esimese sajandi Vahemere-äärses maailmas.

Põhinäitajad

Judaismi võtmefiguurid on Aabraham ja Mooses, rahva vabastaja Egiptuse orjusest ja Toora autor. Ka kuningas Taavet on tähtsal kohal.

Kristlus peab neid samu tegelasi koos Paulusega kui kõige silmapaistvama varakristliku evangelisti kõrgelt hindama. Jeesust Kristust kummardatakse kui Messiat ja Jumala Poega.

Islam peab Aabrahami ja Moosest olulisteks prohvetiteks. See prohvetite rida kulmineerub Muhamedi juures.

Pühapaigad

Judaistide kõige püham paik on Jeruusalemmas asuv läänemüür, mis on viimased jäänused templimäest, kus asusid esimene ja teine tempel.

Ristiusus suhtub pühapaikade tähtsusesse traditsiooniti erinevalt. Siiski on kogu Lähis-Idas palju paiku, mis on seotud Jeesuse elu, surma ja ülestõusmisega ning teiste Uues Testamendis kirjeldatud sündmustega, eriti Pauluse reisidega.

Moslemite jaoks on kolm püha linna järjestuses Meka, Medina ja Jeruusalemm. Hajj ehk palverännak Mekasse on üks islami viiest sambast ja seda peab iga moslem kord elus tegema.

Jumalateenistused

Tänapäeval koguneb juudi rahvas jumalateenistusele sünagoogidesse. Need on pühitsetud kohad palvetamiseks, Tanakhi lugemiseks ja õpetamiseks, kuid need ei asenda templit, mis hävitati teist korda 70. aastal pKr Tiituse juhitud Rooma armee poolt.

Kristlik palvemaja on kirik. Kirikud on koht, kus kogunetakse, kus peetakse jumalateenistust ja õpetatakse.

Mošee on moslemite pühakoda, mis on peamiselt palvemaja, kuid pakub ka haridust ja on moslemite kogunemiskoht.

Kas on ka teisi abramaatilisi religioone?

Kuigi judaism, kristlus ja islam on kõige tuntumad Aabrahami usundid, on maailmas veel mitmeid väiksemaid religioone, mis samuti kuuluvad Aabrahami katuse alla. Nende hulka kuuluvad järgmised.

Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik

Joseph Smithi poolt 1830. aastal asutatud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehk mormoonide kirik on Põhja-Ameerikast pärit religioon, mida peetakse Aabrahami usundiks oma seotuse tõttu kristlusega.

Mormoni raamat sisaldab iidsetel aegadel Põhja-Ameerikas elanud prohvetite kirjutisi, mis on kirjutatud Iisraelist sinna rännanud juutide rühmale. Võtmesündmus on Jeesuse Kristuse ülestõusmisjärgne ilmumine Põhja-Ameerika rahvale.

Bahai

The Baha'i usku asutas 19. sajandi lõpus Bahá'u'lláh. See õpetab kõigi religioonide väärtust ja hõlmab kolme peamise Aabrahami usundi peamisi prohveteid.

Samaaria

Samaarlased on väike rahvusrühm, kes elab tänapäeva Iisraelis. Nad väidavad, et nad on Efraimi ja Manasse hõimude, Iisraeli põhjapoolsete hõimude esivanemad, kes elasid üle assüürlaste sissetungi aastal 721 eKr. Nad usuvad samariitide Moosese Moosese järgi, uskudes, et nad järgivad iidsete iisraellaste tõelist usku.

Lühidalt

Kuna nii paljud inimesed kogu maailmas järgivad religioosseid traditsioone, milles Aabrahami peetakse nende usu isaks, on lihtne mõista, miks ta on üks kõige mõjukamaid mehi, kes kunagi elanud on.

Kuigi kolm peamist Aabrahami usundit on sajandite jooksul üksteisest erinenud, mis on viinud arvukate konfliktide ja lahkarvamusteni, on neil siiski mõned ühised jooned. Nende hulka kuuluvad monoteistlik jumalateenistus, usk pühades tekstides kirja pandud Jumala ilmutusse ja tugevad eetilised õpetused.