Minotauros - Labürindi koletis

  • Jaga Seda
Stephen Reese

Kreeka mütoloogia fantastilistest olenditest on Minotauros üks kuulsamaid. See lihasööja inimtoiduline härg ja tema labürint esinevad ühes Vana-Kreeka tähtsaimatest müütidest. Siin on lähemalt tutvustatud Minotaurosi lugu ja sümboolika.

Kes oli Minotauros?

Minotauros oli Kreetal elanud pooleldi inim- pooleldi härg, kes oli Kreeta kuninganna Pasiphae ja Kreeta pulli järeltulija, kellel oli inimkeha ja pulli pea ja saba. Koletis sündis kontrollimatu sooviga süüa inimliha, mille pärast teda tuli vangistada.

Metsalise ohjeldamiseks, Kreeta kuningas Minos oli legendaarne käsitööline Daedalus ehitada labürint nii keerukas ja segadust tekitav, et keegi ei saanud sellest põgeneda. Seejärel pani ta Minotaurija vangi labürinti, kus see elas.

Kreeta härg

Müütide kohaselt pidi Kreeta kuningas Asterios surma korral üks tema kasupoegadest trooni pärima. See oli Minose ja tema kahe venna, Sarpedoni ja Rhadamanthose vahel.

Et näidata oma väärtust tulevase kuningana, hooples Minos sellega, et tal on jumalate poolehoid, ja ohverdades samal ajal ohvrile Poseidon , palus ta jumalal saata talle mere sügavusest härja. Minos lubas, et kui Poseidon saadab härja, ohverdab ta selle tema auks.

Poseidon nõustus ja merest kerkis välja imekaunis valge härg. Minos valiti oma rahva poolt kuningaks, kuid kuna ta oli hämmastunud härja ilust, jättis ta selle endale ja ohverdas Poseidonile hoopis teise härja. Kuninga julguse tõttu neelas vihane Poseidon Minose naise Pasiphae ja sundis teda füüsiliselt härja järele ihaldama.

Pasiphae ja Kreeta härg

Kreeta kuninganna palus Daidalose abi, et luua puust lehm, kuhu ta saaks varjuda, et paarituda valge härjaga. Daidalos oli nõus ja Pasiphae suutis loomaga paarituda. Sellest liidust sünnitas Pasiphae Asteriose, kes hiljem sai tuntuks Minotaurosina. Mõned müüdid räägivad, et pärast Minotaurose sündi andis Poseidon Pasiphae pojale edasi needuse, mille tõttu tal oliküllastamatu isu inimliha järele.

Labürint

Kui Minos ei suutnud enam Minotaurost ohjeldada, palus kuningas Daidalosel ehitada nii keerulise ja keerulise ehitise, et ükski inimene ei suudaks selles liikuda ja et Minotauros ei saaks sealt põgeneda.

Minotauros vangistati labürindi keskele, kuhu ta jäi kogu oma ülejäänud eluks. Kuningas Minos ei tahtnud loomale oma inimestega toitu anda, nii et Minotaurose inimliha vajaduse rahuldamiseks sai kuningas Ateenast igal aastal seitse noormeest ja seitse neidu austusena.

Mõned müüdid räägivad, et ateenlased pakkusid seda ohvrit kuningas Minosele, et tasuda Kreeta printsi Androgeose tapmise eest. Delfi oraakel andis ateenlastele korralduse pakkuda Kreeta kuningale kõik, mida ta palus, et leevendada tema kaotust.

Mõnedes kirjeldustes ohverdati igal aastal, teistes aga ainult üks kord üheksa aasta jooksul. Noored saadeti labürinti relvastamata, et Minotauros saaks neid küttida ja rahuldada oma inimliha iha. Labürindi või labürindi idee, nagu me seda tänapäeval tunneme, tuleneb minotaurosist pärit müüdist.

Minotaurose surm

Theseus tapab Minotaurose

Ateena kangelane Theseus suutis väikese abiga minotaurija tappa. Oma isa õnnistusel läks ta vabatahtlikult koos kolmanda grupi tribuutidega, kellel oli salajane plaan tappa koletis.

Kui Theseus jõudis Kreetale, oli Minose tütar Ariadne armus temasse ja ei tahtnud lasta tal labürindis surra, palus ta Daidaloselt, et ta ütleks talle selle ehitise saladuse, et ta saaks kangelast tema otsingutel aidata. Daidalos andis Ariadnele niidi ja soovitas Theseusel siduda see niit labürindi sissepääsu külge, et ta saaks pärast Minotaurose tapmist sealt väljapääsu leida.

Theseus võitles minotaurosiga labürindi keskel kas palja käega või nuiaga. Lõpuks väljus Theseus võitjana. Pärast metsalise tapmist purjetas Theseus koos Ariadne ja ateenlaste noortega vigastamata tagasi Ateenasse. Kreeta oli vabastatud minotaurosist ja ateenlased ei pidanud enam oma noori ohvriks saatma.

Minotaurose sümboolika ja mõju

Minotauros oli Kreeka mütoloogias oluline tegelane mitte ainult oma loo, vaid ka selle poolest, mida ta esindas.

  • Arrogantsuse toode: Minotauros võis eksisteerida ainult seetõttu, et Minos oli tegutsenud jumalate vastu. Kreeka mütoloogias on mitmeid lugusid inimeste kannatustest pärast seda, kui nad tegutsevad jumalate vastu. Minotauros kujutab seega seda, mis juhtub, kui jumalaid solvata, ja on seega hoiatav lugu.
  • Inimloomuse põhilised impulsid: Minotauros sümboliseerib ka meile kõigile omast algelist loomalikku olemust. Minotaurose inimlik pool ei suutnud ohjeldada oma teise poole loomalikke soove. See kujutab sisemist võitlust, millega inimesed sageli võitlevad. Minotaurose puhul võitis tema algeline pool, näidates, et kui me laseme sellel juhtuda, järgneb häving ja surm.
  • Esmane hirm: Müüt Minotaurost ja labürindist on mõjutanud psühhoteraapiat. Mõned terapeudid viitavad labürindile kui meie sisemisele minale ja Minotaurost kui hirmudele ja mõtetele, mida peame avastama, heites pilgu sissepoole. Selles mõttes on igaühel Minotauros, kes varitseb oma labürindis alateadvuses.
  • Inimese olemus: Minotaurost peetakse sageli inimloomuse sümboliks - inimese, looma ja jumala segu. See on kõigi nende kolme aspekti - Pasiphae, Poseidoni ja pulli - kokkulangemise tulemus.
  • Surm ja hirm tundmatu ees: Minotaurost peetakse mõnikord surma sümboliks ja ka surma hirmu sümboliks, mis on tavaline hirm.

Koletis või ohver?

Minotaurost kujutatakse sageli kui kohutavat koletist, kes tuli oma koledate teguviiside pärast tappa. Medusa ka Minotauros oli saatuse ja ebaõigluse õnnetu ohver.

Minotauros sündis ilma tema enda süüta ebaloomulikul viisil. Talle ei näidatud mingit armastust ega abi tema impulssidega tegelemisel, selle asemel lukustati ta kohutavasse labürinti ja teda toideti vaid aeg-ajalt. Minotaurosil ei olnud mingit lootust ega tulevikku ja ta oli määratud veetma oma ülejäänud elu sellisel viletsal viisil. Pole siis ime, et ta teadis vaid tappa ja terroriseerida.

On tõsi, et Minos tegi kõik endast oleneva, et olendit ohjeldada, kuid ei saa kuidagi teisiti, kui tunda, et Minotaurosel polnud mingit võimalust.

Minotauros väljaspool Kreeka mütoloogiat

Dante teoses mängib Minotauros väikest rolli. Inferno, kus ta on leitud meeste seas, kes on põrgus vägivaldsete tegude eest.

Picasso lõi oma elu jooksul mitmeid Minotauriuse kujutisi, kuid need kujutised võisid olla inspireeritud ka Hispaania härjavõitlustest.

Tänapäeva popkultuuris on mõned inimesed leidnud seoseid Minotauros-müüdi ja Stephen Kingi raamatu The Shining . Minotauros ja Labürint on ka auhinnatud sarja ühes episoodis peaosas. Doctor Who .

Lühidalt

Kreeka mütoloogias oli Minotaurose müüdil suur tähtsus, kuna see oli seotud Kreeta saarega ning Theseuse ja Daidalosega. Kuid selle koletise lugu läheb sellest kaugemale. Minotauros on üks Kreeka mütoloogia kõige sümboolsemaid tegelasi ja kõlab ka tänapäeval.

Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.