Läti sümbolid (ja miks nad on olulised)

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Läti on väike riik Euroopa kirdeosas. Läti on üks Euroopa rohelisemaid riike, millel on suurepärased maastikud, rikkalik pärand ja kaunid vaatamisväärsused.

    Paljud inimesed ei tea Lätist palju, kuid kui nad seda avastavad, siis kipub see riik muljet avaldama oma kaunite vaatamisväärsuste, köögi, sõbralike inimeste, rikkaliku ajaloo ning taimestiku ja loomastikuga. Paljud neist on ka Läti ikoonilised sümbolid.

    Vaatleme mõningaid Läti ametlikke ja mitteametlikke sümboleid.

    • Läti rahvuspäev: 18. november, mis tähistab iseseisvumist Saksa ja Vene okupatsioonist.
    • Rahvushümn: Dievs, sveti Latviju ("Jumal õnnistagu Lätit")
    • Rahvuslik lind: Valge tiirulind
    • Rahvuslill: Daisy
    • Rahvuslik puu: Tamm ja lehis
    • Rahvuslik putukas: Kahekohaline leppatriinu
    • Rahvussport: Jäähoki
    • Rahvuslik roog: Pelekie zirni ar speki
    • Riiklik valuuta: Euro

    Läti riigilippu

    Läti riigilipp koosneb kolmest triibust - kahest laiast karmiinpunasest triibust üleval ja all ja ühest hõredamast valgest triibust keskel.

    Punast nimetatakse mõnikord "läti" punaseks ja see on tumedat värvi, mis koosneb pruunist ja lillast. See sümboliseerib läti rahva valmisolekut ja tahet kaitsta oma vabadust ja anda verd südamest.

    Legendi kohaselt hooldasid tema mehed lahingus haavata saanud läti juhti, kes oli mässitud valgesse linasse, mis määrdus tema verest. Lipul olev valge triip võib kujutada seda lina, millesse ta oli mässitud, ja punane tähistab verd.

    Kuigi Läti lipu praegune kujundus võeti ametlikult vastu juba 1923. aastal, kasutati seda juba ammu enne seda, 13. sajandil. Esimest korda mainitakse seda Liivimaa riimkroonikas ja see on teadaolevalt üks vanimaid lippe maailmas. Läti seaduste kohaselt võib lippu ja selle värve kasutada ja näidata kaunistusena ainult siis, kui seda austatakse nõuetekohaselt ja igasugune hävitamine võilugupidamatu kohtlemine on karistatav.

    Läti vapp

    Läti vapp. Avalik omand.

    Kuna lätlastel ei olnud keskaegset staatust, puudus neil ka vapp. Varsti pärast iseseisvumist töötati välja uus vapp, mis järgis Euroopa heraldilist traditsiooni. See ühendas mitmeid Läti patriootilisi sümboleid, mida mõnikord kasutatakse siiani iseseisvalt.

    Embleemil on palju elemente:

    • Vapp on kujutatud järgmiselt kolm kuldset tähte kilbi kohal, mis kujutavad riigi kolme ajaloolist piirkonda.
    • Kilbi sees on kuldne päike mis esindab vabadust.
    • Kilbi põhi on jagatud järgmiselt kaks eraldi välja .
    • Punane lõvi on kujutatud ühel põllul, mis sümboliseerib Kuramaad ja Semigalliat.
    • Hõbedane greif on kujutatud teises, mis esindab Latgalia ja Vidzeme (kõik Läti piirkonnad).
    • Kilbi jalamil on harud, mis on seotud tammepuu mis on Läti rahvuslik sümbol, mis on seotud punane ja valge lint , riigilipu värvid.

    Läti kunstniku Rihards Zarins'i kujundatud vapp võeti ametlikult kasutusele 1921. aastal ja seda kasutati kuni 1940. aastani, mille järel kasutati Läti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi embleemi. 1990. aastal taastati see ja on sellest ajast saadik jätkuvalt kasutusel.

    Läti hümn

    //www.youtube.com/embed/Pnj1nVHpGB4

    Läti hümni "Dievs, sveti Latviju", mis tähendab inglise keeles "God Bless Latvia", kirjutas esmakordselt 1876. aastal õpetaja Karlis Baumanis. Sel ajal hakkas Läti rahvas ilmutama tugevat rahvuslikku identiteeditunnet ja uhkust.

    1940. aastal annekteerisid kommunistid Läti ning Läti lipp, hümn ja vapp muutusid riigis endas umbes 50 aastaks ebaseaduslikuks. Inimesed, kes lipu hoidsid ja varjasid või laulsid hümni, said oma ebaseadusliku tegevuse eest tagakiusatud.

    Kuid 1980ndate lõpus tulid need taas kasutusele, mis tähistas uue iseseisvusvõitluse algust 1900ndate teisel poolel.

    Vabaduse mälestusmärk

    Läti pealinnas Riias asuv Vabaduse mälestusmärk on ehitatud Läti Vabadussõjas aastatel 1918-1920 hukkunud sõdurite auks. Mälestusmärki peetakse vabaduse sümbol , Läti suveräänsust ja iseseisvust ning on tavaliselt linnas toimuvate ametlike tseremooniate ja avalike kogunemiste keskpunkt.

    Monumendi tipus on noore naise kuju, kes hoiab mõlema käega pea kohal 3 tähte. Nagu nimigi ütleb, sümboliseerib monument vabadust. Kolm tähte tähistab ühtsust ja Läti kolme ajaloolist provintsi. Monumendi jalamil on näha kaks valvurit, kes esindavad riigi suveräänsust.

    Vabadusmonument on 42 meetri kõrgune, travertiinist, vasest ja graniidist ning asub Riia kesklinnas. Praegu on see ohustatud õhusaaste ja kliima tõttu, mis on vihmast ja külmast palju kahjustusi tekitanud, ning seda on nõukogude ajal kaks korda restaureeritud.

    Daisy

    Läti rahvuslill on maikelluke (Leucanthemum vulgare), mis on levinud metsalill, mida leidub üle kogu riigi. Ta õitseb juunis, aegsasti, et kasutada seda jaanipäeva pidustuste pidulike pärgade valmistamiseks. Lill õitseb kuni septembrini, pakkudes kõigile Läti lillesõpradele, pidulastele ja kaunistajatele lilleseadeid ja kingitusi, mida kasutada kogu suve jooksul.

    Varem kasutasid lätlased selle väikese lille lehti vere puhastamiseks ja haavade puhastamiseks. Nad panid lehed avatud haavale, et tõmmata kõik mürgid või toksiinid välja. Siiski puuduvad teaduslikud tõendid, mis kinnitaksid astelpaju tervendavaid ja puhastavaid omadusi.

    Lätlaste jaoks sümboliseerib 1940. aastatel rahvuslilleks nimetatud päevalill puhtust ja süütust. See valiti rahvuslilleks Taani printsessi auks ja aja jooksul on sellest saanud Läti rahva jaoks patriotismi sümbol.

    Kahekohaline naistepuna

    Tuntud ka kui kahetäheline leppatriinu või kahetäheline mardikas , see lihasööja putukas kuulub perekonda Coccinellidae, mida leidub kogu Holarktika piirkonnas. Punane, kahe musta laiguga, üks kummalgi tiival, leppekärbes on üks armastatumaid sümboleid laste muinasjuttudes ja lugudes ning seda peetakse ka õnne talismaniks. Teatud uskumuste kohaselt tähendab see, et kui kahe täpiga leppatriinu maandub kellegi peale, siis on sellel inimesel kaks õnneaastat, sest täppide arv tähistab õnneaastate arvu.

    Kahekohaline leppatriinu on kasulik putukas, mis kaitseb taimi igasuguste parasiitide eest. Ta liigub hoolsalt ja aeglaselt ning kuigi ta näib olevat kaitsetu, on ta tegelikult äärmiselt hea kaitsja. Ta on üks levinumaid leppatriinu liike riigis ja teda leidub mitmesugustes elupaikades, näiteks linnades, aedades ja parkides.

    Bremeni muusikute kuju

    Bremeni muusikud Bremenis, Saksamaal

    Riia vanalinnas näete Bremeni muusikute kuju, millel on kujutatud vendade Grimmide kuulsa loo loomad - eesel, koer, kass ja kukk, kusjuures iga loom seisab üksteise peal, kusjuures kukk on kõige tipus.

    Pilt on kingitus Bremeni linnalt ja see on koopia linnas asuvast originaalmonumendist. Kuigi kuju on mõeldud viitama kuulsale muinasjutule, usuvad mõned, et sellel on ka poliitilisi tähendusi - iga loom esindab üht tüüpi poliitikut. Kuna loomad piiluvad kahe raudse posti vahelt, võib see olla ka viide raudsele eesriidele.

    Igal juhul on see kuju üks Riia populaarsemaid vaatamisväärsusi ja usutakse, et kui hõõruda eesli nina kolm korda, annab see õnne, neli korda hõõrudes aga suureneb õnne võimalus.

    Läti rahvariided

    Rahvariietus on väga oluline osa Läti kultuurist ja mängib sümboolset rolli kultuuripärandi ja rahvuslike väärtuste säilitamisel. Olenevalt piirkonnast on kostüümil mitu varianti ja igaühel neist on unikaalne. See on ka keeruline kostüüm, eriti kui mõelda sellele, et see oli minevikus täielikult käsitööna valmistatud.

    Naised kannavad kostüümi, mis sisaldab pikka seelikut, millel on vöö vöökohal, mingi särk ja sall mingi muu peakatte peal. See on täiendatud paljude väikeste pandlalukkude, nööpide või ehetega.

    Mehed seevastu kannavad lihtsamat riietust. See sarnaneb suure mantliga, mis on vöökohal kokku võetud ja vööga kokku hoitud ning mida kaunistavad müts ja sall ümber krae või saapad.

    Läti rahvariietus väljendab rahva ilumeelt ning oskust moodustada ornamente ja panna kokku teatud värve. Samuti sümboliseerib see vanu traditsioone ja ajaloolisi väärtusi, mida on tehtud läbi põlvkondade kostüümi valmistamisel ja kandmisel.

    Pelekie zirni ar speki

    Pelekie zirni ar speki on Läti traditsiooniline rahvusroog, mis kujutab endast hallide herneste, kuubikuteks lõigatud räime ja sõbra sibulaga valmistatud hautist. Seda serveeritakse sageli tumeda rukkileivaga, magusa hapendatud rukkileivaga ja restoranides kõige sagedamini maitsva, ürdimaitselise võiga.

    Varem tarbisid lätlased seda sööki, et säilitada oma energiataset põllutööde ajal. Tänapäeval valmistatakse ja tarbitakse seda endiselt laialdaselt kogu riigis, eriti eriliste sündmuste ja ürituste puhul.

    Valge põldlõoke (White Wagtail)

    Valge tiir (Motacilla alba) on Euroopas, Aasia palearktilises piirkonnas ja Põhja-Aafrika teatud osades levinud väike lind. Ta on ka Läti rahvuslind ja teda on kujutatud mitmetel Läti ja paljude teiste riikide postmarkidel.

    Valge tiir on tüüpiliselt sihvakas, pika sabaga, mis on pidevalt vingerdav. See on putuktoiduline lind, kes eelistab toituda paljasaladel, sest nii on tal lihtsam oma saaki selgelt näha ja jälitada. Riigi linnapiirkondades toitub ta kõnniteedel ja parklates, pesitseb nii kivimüüride pragudes kui ka muudes inimtekkelistes ehitistes.

    Läti rahvas usub, et metskitse kui loomatotemi omamine võib anda inimesele seltskondlikkuse ja põnevuse tunde. Seda mainitakse sageli läti rahvalauludes ja see esindab läti rahva töökust ja töökust.

    Tamm ja lehvikud

    Lätil on kaks rahvuspuud: tamm ja lehm. Läbi ajaloo on neid mõlemaid puid traditsiooniliselt kasutatud meditsiinilistel eesmärkidel ning neid on sageli mainitud ka muinasjuttudes, legendides ja mõnes läti draamas.

    Tamm on sümbol moraali, teadmiste, vastupidavuse ja tugevuse kohta ning on ka teatud teiste Euroopa riikide rahvuspuu. Tema puit on äärmiselt tihe, mis annab talle tugevuse ja kõvaduse. Samuti on ta vastupidav putukatele ja seentele, kuna tal on suur kogus tanniini.

    Lehtpuul on rahva südames eriline koht, sümboliseerides armastust, viljakust, rahu, sõprust, jõukust, truudust ja head õnne. Selle puitu, õisi ja lehti kasutatakse tavaliselt meditsiinilistel eesmärkidel, kuigi selle kohta puuduvad teaduslikud tõendid. Tänapäeval on tammekoor ja lehviku õied endiselt populaarsed ravimpreparaatides ja teedes kogu riigis ning niiLäti rahvas armastab ja austab teda jätkuvalt.

    Kokkuvõtteks

    Läti on üks neist riikidest, millest kuuleb vähe, kuid mille külastamisel kipub see sind vaimustama. Nagu sümbolid viitavad, on see riik kaunite maastike, pika ajaloo ja paljude katsumustega ning tugeva ja vastupidava rahvaga.

    Teiste riikide sümbolitega tutvumiseks vaadake meie seotud artikleid:

    Venemaa sümbolid

    Prantsusmaa sümbolid

    Ühendkuningriigi sümbolid

    Ameerika sümbolid

    Saksamaa sümbolid

    Türgi sümbolid

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.