Hippolyta - amatsoonide kuninganna ja Arese tütar

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Tütar Kreeka sõjajumal Ares ja kuulsate amatsoonide sõdalasnaiste kuninganna Hippolyta on üks kuulsamaid kreeka kangelannasid. Kuid kes täpselt oli see müütiline kuju ja millised on teda kirjeldavad müüdid?

    Kes on Hippolyta?

    Hippolyta on mitme kreeka müüdi keskmes, kuid need erinevad üksteisest nii palju, et teadlased ei ole kindlad, kas need viitavad samale isikule.

    On võimalik, et nende müütide algupära keskendus eraldi kangelannadele, kuid hiljem omistati need kuulsale Hippolyta'le. Isegi tema ühest kõige kuulsamast müüdist on mitu erinevat esitust, kuid see on täiesti normaalne nii vana mütoloogilise tsükli puhul nagu Vana-Kreeka.

    Siiski on Hippolyta tuntud kui Arese ja Otrera tütar ning Antiope ja Melanippe õde. Tema nimi tähendab tõlkes lahti lasta ja hobune sõnad, millel on suures osas positiivne tähendus, sest vanad kreeklased austasid hobuseid kui tugevaid, väärtuslikke ja peaaegu pühasid loomi.

    Hippolyta on kõige paremini tuntud kui amatsoonide kuninganna. See sõdalasnaiste hõim põhineb arvatavasti Musta mere põhjaosas elaval iidsel sküütidel - hobusel ratsutaval kultuuril, mis oli kuulus oma soolise võrdõiguslikkuse ja ägedate naissõdalaste poolest. Enamikus Kreeka müütides on amatsoonid aga ainult naiste seltskond.

    Hippolyta on vaieldamatult teine kõige kuulsam amatsoonide kuninganna, teisel kohal pärast Penthesileat (keda samuti nimetatakse Hippolyta õeks), kes juhtis amatsoonid sisse Trooja sõda .

    Heraklesi üheksas töö

    Herakles saab Hippolyta vöö - Nikolaus Knupfer. Public Domain.

    Kõige kuulsam müüt Hippolyta kohta on see, et Heraklesi üheksas töö . Tema mütoloogilises tsüklis on pooljumallikangelane Herakles kutsutakse üles tegema üheksa tööd Kuningas Eurystheus Viimane neist pidi omandama kuninganna Hippolyta maagilise vöö ja andma selle Eurystheuse tütrele, printsess Admete'ile.

    Hippolyta sai vöö oma isalt, sõjajumal Areselt, nii et see pidi olema Heraklesele suur väljakutse. Populaarsemate müütide versioonide kohaselt oli Hippolyta aga Heraklesest nii vaimustatud, et andis talle vöö vabatahtlikult. Ta olevat isegi käinud tema laeval, et anda talle seal isiklikult vöö üle.

    Komplikatsioonid siiski järgnesid, kuid tänu jumalanna Hera Zeusi naine Hera põlgas Heraklest, kuna ta oli Zeusi ja inimnaise Alkmene ristipoeg. Seega, püüdes nurjata Heraklese üheksanda töö, maskeeris Hera end amatsooniks just siis, kui Hippolyta oli Heraklese laeva pardal, ja hakkas levitama kuulujuttu, et Herakles röövib nende kuningannat.

    Raevunud amatsoonid ründasid laeva. Herakles tajus seda kui Hippolyta pettust, tappis ta, võttis vöö, tõrjus amatsoonid tagasi ja purjetas minema.

    Theseus ja Hippolyta

    Asjad muutuvad keerulisemaks, kui me vaatame müütide kangelane Theseus Mõnes neist lugudest liitub Theseus Heraklesega tema seiklustel ja on osa tema meeskonnast, kui ta võitleb amatsoonidega vööde pärast. Teistes müütides Theseuse kohta purjetab ta aga eraldi amatsoonide maale.

    Mõne versiooni kohaselt röövib Theseus Hippolyta, kuid teiste versioonide kohaselt armub kuninganna kangelasesse ja reedab vabatahtlikult amatsoonid ning lahkub koos temaga. Mõlemal juhul jõuab ta lõpuks koos Theseusega Ateenasse. Sellest algab Atlandi sõda, sest amatsoonid olid Hippolyta röövimise/peenumise tõttu vihased ja ründavad Ateenat.

    Pärast pikka ja verist sõda alistasid amatsoonid lõpuks Ateena kaitsjad, keda juhtis Theseus (või Herakles, olenevalt müüdist).

    Müüdi teises versioonis jätab Theseus lõpuks Hippolyta maha ja abiellub Phaedraga. Vihane Hippolyta juhib ise amatsoonide rünnakut Ateenale, et rikkuda Theseuse ja Phaedra pulmad. Selles võitluses tapab Hippolyta kas juhuslik ateenlane, Theseus ise, juhuslikult mõni teine amatsoon või tema enda õde Penthesilea, jällegi juhuslikult.

    Kõik need lõpud on olemas erinevates müütides - nii mitmekesiseks ja keeruliseks võivad vanad Kreeka müüdid muutuda.

    Hippolyta sümboolika

    Sõltumata sellest, millist müüti me loeme, peetakse Hippolytat alati tugevaks, uhkeks ja traagiliseks kangelannaks. Ta on suurepärane esindaja oma amatsoonide sõjameeste kohta, sest ta on nii intelligentne ja heatahtlik, kuid ka kiire vihaga ja täis kättemaksu, kui teda on rikutud.

    Ja kuigi kõik tema erinevad müüdid lõpevad tema surmaga, on see suuresti tingitud sellest, et tegemist on kreeka müütidega ja kuna amatsoonlased olid müütiline võõraste hõim, peeti neid tavaliselt kreeklaste vaenlasteks.

    Hippolyta tähtsus tänapäeva kultuuris

    Hippolyta kuulsaim ja klassikaline mainimine kirjanduses ja popkultuuris on tema roll William Shakespeare'i teoses Jaanipäevaöö unenägu Peale selle on teda aga kujutatud ka lugematutes teistes kunstiteostes, kirjanduses, luules ja mujal.

    Tema tänapäevastest esinemistest on kõige kuulsam DC koomiksites printsess Diana ehk Wonder Womani emana. Connie Nielseni mängitud Hippolyta on amatsoonide kuninganna, kes valitseb Themyscira saart, mida tuntakse ka paradiisisaarena.

    Hippolyta isa ja Diana isa üksikasjad varieeruvad eri koomiksiversioonides - mõnes on Hippolyta Arese tütar, mõnes Diana on Arese ja Hippolyta tütar, mõnes Diana on Zeusi ja Hippolyta tütar. Nii või teisiti, Hippolyta koomiksiversioon on vaieldamatult väga sarnane Kreeka müütidele - teda kujutatakse kui suurt, tarka, tugevat jaheatahtlik juht oma rahvale.

    KKK Hippolyta kohta

    Mis on Hippolyta jumalanna?

    Hippolyta ei ole jumalanna, vaid amatsoonide kuninganna.

    Mille poolest oli Hippolyta tuntud?

    Ta on tuntud selle poolest, et talle kuulus Kuldne vöö, mille Herakles temalt ära võttis.

    Kes on Hippolyta vanemad?

    Hippolyta vanemad on Ares ja Otrera, esimene amatsoonide kuninganna, mis teeb temast pooljumala.

    Kokkuvõtteks

    Kuigi Hippolyta mängib kreeka mütoloogias vaid taustategelast, peetakse teda tugevaks naisfiguuriks. Ta esineb nii Heraklesest kui ka Theseusest rääkivates müütides ning oli tuntud kuldse vöö omamise poolest.

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.