7 armulaua sümbolit ja miks need on olulised

  • Jaga Seda
Stephen Reese

    Euharistia, mida tuntakse ka kui püha õhtusöömaaega, on üks tähtsamaid kristliku usu sakramente.

    See püha rituaal hõlmab leiva ja veini tarbimist, mis kujutavad endast Jeesuse Kristuse ihu ja verd.

    Kuid kas olete kunagi peatunud, et mõelda nende elementide taga olevale rikkalikule sümboolikale?

    Euharistia sümbolid - alates leivast ja veinist kuni armulaua ja Jumala tallini - on sügavalt olulised ja peegeldavad kristliku usu olemust.

    Igal elemendil on oma tähendus, mis annab meile sügavama arusaama sakramendi tähendusest.

    Mis on armulaud?

    Euharistia on kristlik sakrament, mis meenutab Jeesuse Kristuse viimset õhtusöömaaja koos oma jüngritega.

    Viimsel õhtusöömaajal võttis Jeesus leiba ja veini ning andis need oma jüngritele, öeldes, et need on tema ihu ja veri. Kristlased usuvad, et armulaua sakramendi kaudu osalevad nad pühas rituaalis, mis ühendab neid jumaliku ja üksteisega.

    Katoliku kirikus ja mõnedes teistes kristlikes konfessioonides tuntakse armulauat ka kui püha õhtusöömaaega. See hõlmab preestri poolt pühitsetud leiva ja veini tarbimist messu ajal.

    Kristlased usuvad, et leiba ja veini tarbides saavad nad Jeesuse Kristuse tõelise kohaloleku ning saavad vaimset toitu ja muutuvad.

    Euharistia on kristliku usu üks tähtsamaid sakramente, mis on kristliku jumalateenistuse ja praktika keskmes.

    See esindab Kristuse pidevat kohalolekut maailmas ja on kristliku ühtsuse ja ühenduse võimas sümbol.

    Euharistia sümbolid ja nende tähendus

    Euharistia sakramendi keskmes on rikkalik nimekiri sümbolitest, mis esindavad kristliku usu ja praktika olulisi aspekte.

    Alates leivast ja veinist kuni armulaua ja armulaualeibadeni kannab igaüks neist sümbolitest ainulaadset tähendust ja tähendust, mis suurendab sakramendi üldist kogemust.

    1. Leib ja vein

    Leiva ja veini sümbolid on euharistia keskmes, kujutades vastavalt Jeesuse Kristuse ihu ja verd.

    Kristliku traditsiooni kohaselt võttis Jeesus viimasel õhtusöögil leiba ja veini, õnnistas need ja andis need oma jüngritele, öeldes neile: "Tehke seda minu mälestuseks".

    Euharistias kasutatav leib on tavaliselt hapnemata, mis tähistab Kristuse puhtust ja patuta olekut. Tavaliselt on see väike, ümmargune vahvli, mille preester pühitseb messu ajal.

    See on tuntud ka kui euharistiline peremees. Vein on tavaliselt punane, valatakse kruusasse ja õnnistatakse messu ajal. See kujutab verd, mida Jeesus valas inimkonna lunastamiseks.

    Euharistia ajal leiba ja veini tarbides usuvad kristlased, et nad osalevad pühas, ümberkujundavas rituaalis, mis toob nad Jumalale ja üksteisele lähemale.

    Leiva ja veini sümboleid on armulauas kasutatud sajandeid ja neil on jätkuvalt sügav vaimne tähendus kristlaste jaoks kogu maailmas.

    2. Nisu ja viinamarjad

    Nisu ja viinamarjad on kaks olulist sümbolit armulauas, mis tähistavad pühitsetud leiba ja veini.

    Nende sümbolite kasutamine tuleneb iidsest juudi tavast ohverdada Jumalale leiba ja veini.

    Nisu peetakse sageli toitmise ja elatise sümboliks, mis kujutab endast armulauas pühitsetud leiba. Viinamarjad seevastu kujutavad endast külluse sümbol ja rõõmu.

    Nisu ja viinamarjade kasutamine armulauas on pärit iidsest juudi tavast ohverdada leiba Jumalale.

    Nisu ja viinamarjad esindavad koos Jumala armastuse küllust ja heldust ning Kristuse ohvrit, mille ta tegi inimkonna eest.

    Nende sümbolite kasutamine armulauas on võimas meeldetuletus Kristuse kesksest rollist kristlikus usus ning sellest, et ta annab oma järgijatele toitu ja elatist.

    3. Kruus

    Armulaud on armulaua sümbol. Vaata seda siit.

    Kruus on oluline euharistiline sümbol, mis kujutab Jeesuse karikat viimsel õhtusöögil, millega ta jagas oma jüngritele veini.

    See on püha anum, milles hoitakse veini, mis pühitsetakse armulaua ajal ja mis sümboliseerib Kristuse verd, mis on valatud inimkonna päästmiseks.

    Euharistia ajal on armulaua kasutamine pärit juba kristluse algusaegadest ning see on jätkuvalt rituaali lahutamatu osa.

    Sageli on kruus valmistatud väärismetallist ja kaunistatud keeruliste kujunditega, mis rõhutab veelgi selle tähtsust jumaliku kohaloleku sümbolina.

    4. Paten

    Allikas

    Paten on oluline euharistiline sümbol, mis hoiab pühitsetud leiba või peremeespalatsi messu ajal.

    See on sageli valmistatud kullast või hõbedast ja võib olla kaunistatud keeruliste mustritega, rõhutades selle püha tähendust. Kristlus , oli pateen sageli valmistatud savinõust või klaasist.

    Siiski, kui euharistia rituaal arenes, hakati üha enam kasutama metallist patente.

    "Paten" tuleneb ladinakeelsest sõnast "patina", mis tähendab madalat tassi või taldrikut. Keskajal olid patenid sageli keeruliselt kaunistatud; mõned neist olid isegi kalliskividega kaunistatud.

    Tänapäeval on pateen endiselt euharistia oluline sümbol, mis kujutab leiba, mille Jeesus ja tema jüngrid murdsid ja jagasid viimsel õhtusöögil.

    Preester meenutab meile Kristuse ohvrit, pakkudes leiba patenil. Ta kutsub meid üles jagama jumalikku armastust, mida ta oma elu ja õpetusega eeskujuks andis.

    5. Jumala tallelammas

    Jumala Tall esindab Jeesust Kristust kui ohvritalle, kes andis oma elu inimkonna päästmiseks.

    Selle sümboli juured on Vanas Testamendis, kus paasapüha tall ohverdati pattude lepitamiseks ja Jumala soosingu saamiseks.

    Uues Testamendis nimetatakse Jeesust sageli "Jumala Tall", tema ohvrit ristil peetakse ülima ohvrina, mis toob päästmise kõigile, kes temasse usuvad.

    Euharistia pühitsemise ajal tõstab preester peremehe ja armulaualauda, kuulutades: "Vaata, Jumala Tall, kes võtab ära maailma patud." See kuulutus rõhutab Jeesuse keskset rolli Euharistias ja tuletab meile meelde tema ohvrit, mida ta kandis rist .

    Jumala tall on sageli kujutatud religioosses kunstis, kus on kujutatud ristiga tall või ristiga lipukest. See sümbol on saanud võimsaks meeldetuletuseks Jeesuse armastusest ja ohvrist inimkonna eest. See on armulaua rituaali lahutamatu osa.

    6. Altar

    Altar on armulaua tähistamise keskne sümbol, mis kujutab Issanda lauda, kus leib ja vein pühitsetakse ja pakutakse Jumalale.

    See on olnud kristliku jumalateenistuse osa alates kiriku algusaegadest ning selle kujundus ja paigutus on eri konfessioonide ja kultuuride puhul erinev.

    Katoliiklikus traditsioonis asetatakse altar tavaliselt pühamu keskele, suunaga ida poole, et sümboliseerida päikese tõusu ja lootust ülestõusmisele.

    See on sageli kaunistatud küünaldega, lilled ja muud religioossed sümbolid , rõhutades selle püha olemust ja armulaua tähtsust kiriku elus.

    7. Paasaküünal

    Lihavõttepüha küünal esindab Kristust. Vaata seda siit.

    Lihavõttepüha küünal on euharistia tähistamisel silmapaistev sümbol, eriti katoliku ja anglikaani traditsioonides. See on kõrge küünal, mis on sageli kaunistatud Kristuse kujutistega ja mida süüdatakse lihavõttepüha algul.

    Paasaküünla süütamine tähistab Kristuse ülestõusmist ja valguse võitu pimeduse üle.

    Euharistia ajal asetatakse lihavõtteküünal tavaliselt altari lähedale ja see jääb põlema kogu jumalateenistuse ajaks. Selle kohalolek tuletab meelde Kristuse ohvrit ja tema surma ja ülestõusmise kaudu pakutavat päästmise lootust.

    Lihavõttepüha küünal esindab ka Kristuse kohalolekut oma rahva seas. See on ühtlasi ka ühtsuse sümbol ja kogukond.

    Kokkuvõtteks

    Euharistias kasutatavad sümbolid peegeldavad kristlikku usku ja tuletavad meile meelde Kristuse armastust. Samuti kutsuvad nad meid ühendama ja süvendama meie arusaamist selle püha sakramendi tähendusest.

    Uurides sümboolikat nende elementide taga, saame hinnata võimsus ja ilu armulauast ja sellest, kuidas see aitab meid ühendada jumalaga.

    Sarnased artiklid:

    Top 14 püha sümbolit ja nende tähendused

    10 kinnituse sümbolit ja nende tähendus

    11 võimsat ristimise sümbolit ja nende tähendus

    8 võimsat paastu sümbolit: usu ja mõtiskluse teekond

    5 Haigete võidmise sümbolid ja nende tähendus

    Stephen Reese on ajaloolane, kes on spetsialiseerunud sümbolitele ja mütoloogiale. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid raamatuid ning tema töid on avaldatud ajakirjades ja ajakirjades üle maailma. Londonis sündinud ja üles kasvanud Stephenil oli alati armastus ajaloo vastu. Lapsena veetis ta tunde iidseid tekste uurides ja vanu varemeid uurides. See viis ta karjäärile ajaloouurija alal. Stepheni võlu sümbolite ja mütoloogia vastu tuleneb tema veendumusest, et need on inimkultuuri alus. Ta usub, et neid müüte ja legende mõistes saame paremini mõista iseennast ja oma maailma.